Grand Hotell

Vicki Baumi romaan „Grand Hotell” viib lugeja 1920. aastate Berliini luksuslikku hotelli, mille seinte vahel ristuvad väga erinevate inimeste elud. Hotelli atmosfäär loob justkui lava, kus mängitakse läbi terve galerii saatuseid – pankrotile lähenev ärimees, eluraskuste ees seisvad töötajad, kuulus baleriin, surmaootel mees ja noor kontoriametnik, kes igatseb midagi enamat. Kõigil neil on oma motiivid, lootused ja hirmud, mis ühel hetkel põimuvad, luues lühiajalise, kuid intensiivse inimsuhete võrgustiku. Baumi romaan ei keskendu ühele kesksele sündmusele, vaid pigem sellele, kuidas inimesed hetkeks üksteise eludesse astuvad ja siis taas kaovad.

Teose suurimaks tugevuseks on selle ülesehitus ja mitmehäälsus. Iga tegelase kaudu avaneb oma vaatenurk ja ühiskonnakiht, muutes romaani läbilõikeks Weimari vabariigi ühiskonnast. Hotell on selles loos sümboliks maailmale, kus luksus ja lootus põimuvad allasurutud paanikaga, mida tollane Saksamaa majanduslik ja sotsiaalne olukord süvendas. Autor näitab tundlikult, kuidas juhuslikud kohtumised võivad muuta elu kulgu ning kuidas igaühes peitub rohkem, kui esmalt paistab. Hoolimata melanhoolsest alatoonist on raamatus elujaatav rütm, mille kannavad edasi lootus, ilu ja mööduva hetke väärtus.

Vicki Baum (1888–1960) oli Austria päritolu kirjanik ja ajakirjanik, kelle rahvusvaheline läbimurre saabus just „Grand Hotelli” ilmumisega 1929. aastal. Romaani edu põhjal valmis hiljem ka mitmeid dramatiseeringuid ja kuulus Hollywoodi filmiversioon. Baumile oli iseloomulik mitmekihiline tegelaskujude kujutamine ja huvi selle vastu, kuidas ühiskondlikud ja isiklikud jõujooned põrkuvad. Tema teosed peegeldavad ajastu rahutust ja inimese sisemisi pingeid olukorras, kus kõik näib pidevalt muutuvat. „Grand Hotell” on jäänud tema kõige mõjukamaks teoseks ning kujutab endast üht 20. sajandi alguse Euroopa kirjanduse olulisemat sotsiaalset romaani.