Krimmi reisid

Vera Vetlina reisikirjeldus „Krimmi reisid“ on 1958. aastal ilmunud jutustav dokumentaalteos, mis viib lugeja tollasesse Nõukogude Liitu kuuluvale Krimmi poolsaarele. Raamat ühendab isiklikud muljed ajaloolise ja loodusloolise teabega, pakkudes omaaegsele eesti lugejale vaateid Musta mere äärsesse kultuuririkkasse piirkonda, millel oli eriline koht nii vene kui ka kogu liiduvabariikide reisisihina. Vetlina kirjeldab Krimmi linnu – Jaltat, Sevastopolit, Simferoopolit – aga ka väiksemaid külasid, mägiteid, rannikuribasid ja looduskaitsealasid. Teos peegeldab Krimmi mitmekesist maastikku, milles põimuvad subtroopiline loodus, mereline eluviis ja sajanditepikkune kultuurikiht, sealhulgas tatari, kreeka ja vene mõjutused.

Lisaks loodusele ja arhitektuurile pühendab autor tähelepanu Krimmi ajaloole ja kirjanduslikule pärandile, viidates kuulsatele isikutele, nagu Lev Tolstoi, Anton Tšehhov ja Aleksander Puškin, kes on piirkonnaga seotud. Vetlina käsitleb ka Teise maailmasõja jälgi Sevastopolis ning Krimmi tähtsust Nõukogude turismimajanduses, mis teose kirjutamise ajal oli ideoloogiliselt raamitud, ent siiski informatiivne. Kirjeldustes segunevad reisipäeviku isiklikud tähelepanekud ja illustratiivsed kirjeldused Nõukogude-aegsete ühiskondlike ja kultuuriliste rõhuasetustega. Raamat on kirjutatud vahetus ja heatahtlikus toonis, mis sobis toona laiale lugejaskonnale ning täitis osaliselt ka populaarteaduslikku eesmärki.

Vera Vetlina tegutses peamiselt tõlkija ja kirjutajana, kelle sulest ilmus mitmeid reisikirjeldusi ja publitsistlikke tekste. Tema loomingus kohtuvad soov tutvustada laiema maailma paiku eestikeelsele lugejale ning kirjutamise stiil, mis jääb truuks omaaegsele diskreetsusele ja ideoloogilisele piiritlemisele. „Krimmi reisid“ on ajastuomaselt detailne, ent pehme tooniga jutustus, mis sobib tänapäeval eelkõige kui ajalooline dokument, pakkudes pilguheidu sellele, kuidas 1950. aastate lõpul käsitleti reisimist, kultuuridevahelisi muljeid ja siseturismi võimalusi Nõukogude Liidus. Raamat peegeldab nii isiklikku uudishimu kui ka toonasest raamistikust tulenevat esitlusviisi.