Kaksikportree

Küll on ikka õnn, et naine teda pimesi usaldab! Nüüd kohe ta tuleb, astub ilma koputamata sisse, kissitab naljakalt silmi (ta varjab oma lühinägelikkust) ja küsib rõhuga: "Noh, kuidas on?" olgugi et öö jooksul pole midagi juhtunud ega saanudki juhtuda. Snegirjov hüppas voodist välja ja hakkas võimlema, vaadates mõnuga oma peegelpilti, mis vilksatas rõdu klaasuksel. Üks-kaks! Ta oli peaaegu kindel, et anonüümkirja saatis kas Sahlina või see punapea, kes kuidagi ei suuda unustada, et ükskord Kertsis, kui midagi mõistlikumat teha polnud ...