Maidu, Urro ja Kurnilda

Venda Sõelsepa lasteraamat „Maidu, Urro ja Kurnilda” on luulekogumik, mis koondab mitmeid lastepärase tundetooni ja mängulise kujundikeelega luuletusi. Tekstid on suunatud nooremale koolieale ning käsitlevad lihtsaid ja lapsesõbralikke teemasid, nagu igapäevased kodused olukorrad, loodusvaatlused, fantaasiarikkad loomad ja lapse mõttemaailm. Luuletustes nagu „Ema äratab tütart” ja „Minu perekond” peegelduvad kodune turvatunne ja armastavad suhted, samas kui näiteks „Kas jõehobu haigutab?” ja „Kuidas jänes sai pikad kõrvad” kutsuvad esile muhedat huumorit ning ergutavad kujutlusvõimet.

Kogumiku pealkiri viitab kolmele kujuteldavale tegelasele – Maidule, Urrole ja Kurnildale –, kelle iseloomud ja tegemised võivad lugeja ees avaneda nii luuletuste kaudu kui ka alateadliku kujundina kogu raamatu ulatuses. Teosed nagu „Liuväli”, „Sillaehitajad” ja „Tiritamm” loovad pildi lastest tegutsemas, uurimas ja avastamas, aidates noorel lugejal samastuda ning pakkudes samas rütmilist, lihtsalt jälgitavat keelekasutust. Selline vahelduslik temaatika ja tonaalsus muudab kogu kogumiku elavaks ning sobivaks nii ettelugemiseks kui ka iseseisvaks avastamiseks.

Venda Sõelsepp (1915–1996) oli eesti lastekirjanik, kelle loomingut iseloomustab südamlik ja eluterve pilk lapse maailma ning sellele, kuidas laps tajub ümbritsevat. Tema luuletustes ja juttudes põimuvad õpetlikkus ja huumor, ilma et need muutuksid üleliia didaktiliseks. Sõelsepa keel on lihtne ja selge, kuid mitte lihtsustav – ta usaldas oma noort lugejat mõtlema, tundma ja kujutlema. „Maidu, Urro ja Kurnilda” kuulub tema loomingus nende teoste hulka, kus lapse igapäevaelu ja fantaasiamaailm kohtuvad loomulikus ja kaasahaaravas rütmis.