Pikk jutt, sitt jutt. Kogutud lühijutud

Vello Vikerkaare kogumik „Pikk jutt, sitt jutt“ koondab autori lühijutte, mis on varem ilmunud ajakirjanduses, peamiselt Eesti Ekspressi veergudel. Tegemist on satiirilise ja sageli vastuolulise kirjandusliku materjaliga, mis segab päevakajalise kommentaari, keelelise provokatsiooni ja groteskse huumori. Vikerkaar ei taotle juttudes klassikalist jutustuse struktuuri ega paku alati selgeid järeldusi. Ta mängib keele ja vormiga, tihti teadlikult ärritades või piire kompides, et lugejat mugavustsoonist välja raputada. Tulemuseks on tekstid, mis võivad mõjuda kas vabastavalt või ärritavalt, aga harva ükskõikseks jätta.

Juttude temaatiline ulatus on lai: autor käsitleb Eesti ühiskonda, kultuuri ja argielu sageli iroonilises või karikeeritud võtmes. Tegelasteks on tihti äratuntavad tüpaažid, kes esindavad kas konkreetseid ühiskonnakihte või abstraktseid hoiakuid. Sageli seguneb realistlik kirjeldus absurdiga ning tekstides leidub ootamatuid keelelisi ja tähenduslikke hüppeid. Vikerkaar kirjutab tihedalt, mõnuga ja sageli mürgise täpsusega, mis muudab tema lood pigem keelelise eksperimendi ja hoiakulise väljenduse, kui traditsioonilise jutustuse. Raamatu pealkiri – „Pikk jutt, sitt jutt“ – toimib samal ajal nii iroonia kui avameelsusena, andes märku, et tegemist pole n-ö viisakalt kureeritud kirjandusega.

Vello Vikerkaar on pseudonüümi taha peituv autor, kes on tuntud oma teravmeelse ja julge sõnakasutuse poolest. Tema tekstid on olnud püsiv osa Eesti ajakirjandusmaastikul, kus need on pälvinud nii tunnustust kui kriitikat. Vikerkaare stiil ei sobitu hõlpsasti tavapäraste žanripiiridega – ta on sama palju kolumnist kui kirjanik, sama palju ühiskonnakriitik kui satiirik. Käesolev kogumik annab hea ülevaate tema isikupärasest hääletoonist ning pakub lugejale võimaluse kogeda nüüdisaegse Eesti elu vaimset peegeldust läbi kibeda huumori ja filosoofilise kahtluse prisma.