Laevahukulood

Vello Mässi raamat „Laevahukulood” on populaarteaduslik teos, mis avab Läänemere ja eeskätt Eesti vetes toimunud laevahukkude ajaloo. Autor, kes on ühtaegu nii uurimislaeva kapten kui ka Eesti Meremuuseumi merearheoloog, toob lugejani haaravad lood laevadest, mis on jäänud merre oma aja tunnistajatena. Raamat käsitleb hukke põhjuseid ja tagajärgi, aga ka vrakkide uurimise ja säilitamise olulisust, sidudes need laiemalt merekultuuri ja ajaloolise pärandi küsimustega. Esitatud lood ei piirdu üksnes Eesti vetega, vaid hõlmavad ka naaberalade merenduslugu, pakkudes rahvusvahelist mõõdet.

Teoses on esitatud näiteid erinevatest laevahukkudest, mille kaudu saab lugeja aimu, kui mitmekesised on põhjused, mis on laevu põhja viinud – olgu need tormid, navigatsioonivead, sõjategevus või tehnilised probleemid. Lisaks kirjeldab autor uurimisprotsessi, seadusandlikke ja praktilisi küsimusi, mis on seotud vrakkide kaitse ja säilitamisega. Raamatu väärtust suurendavad arvukad fotod ja illustratsioonid, mis annavad edasi nii uurimistöö käiku kui ka vrakkide visuaalset eripära. Nii muutub teos kättesaadavaks ja kaasahaaravaks ka neile, kellel puuduvad sügavamad eelteadmised merendusest või arheoloogiast.

Vello Mäss (sündinud 1939) on Eesti merearheoloog ja merendusajaloolane, kes on pikka aega töötanud Eesti Meremuuseumis ning juhtinud uurimislaeva „Mare”. Tema uurimistöö ja publitseeritud teosed on toonud laiemasse teadvusesse Eesti vetes peituva rikkaliku vrakipärandi. Mäss on pühendunud nii teaduslikule uurimisele kui ka populariseerimisele, olles tutvustanud meie mereajaloo olulisemaid leide ka rahvusvahelisel tasandil. „Laevahukulood” on üks tema tuntumaid raamatuid, mis seob professionaalse arheoloogilise teadmise jutustava vormiga, muutes keerulised teemad arusaadavaks ja köitvaks laiale lugejaskonnale.