Joodiku eetika

„Joodiku eetika” on Veikko Huovineni novellikogu, mis ilmus eesti keeles 1973. aastal sarjas „Loomingu Raamatukogu” kirjastuse Perioodika vahendusel. Kogumik sisaldab mitut lugu, mille keskmes on satiirilised ja grotesksed olukorrad, kus tegelasteks on nii joodikud kui ka teised värvikad kujud. Huovinen kasutab nappi, kuid täpset keelt, milles huumor ja iroonia põimuvad ühiskonnakriitilise pilguga. Pealkirjaga lugu „Joodiku eetika” seab näiteks tähelepanu alla elu absurdsuse ja inimlike nõrkuste koomilised, kuid samas traagilised tahud.

Kogumiku jutud toovad lugejani värvikaid stseene: mehed jõekaldal pudelitega, arutlevad harjused, purjus telgimees või kirjanikud, kes vestlevad kirjandusest ja argipäevast. Tekstid on grotesksed, kuid nende taga on sügavam tõdemus inimkäitumise vastuolulisusest. Joodiku tervishoid, lahkumised, vestlused ja mõtisklused esitavad maailma, mis on ühtaegu absurdi ja reaalsuse piiril. Nende lugude kaudu oskab autor lugejale näidata, kuidas naljakas võib olla korraga valus ja mõtlemapanev, ning kuidas väikestes pildikestes peitub terav kommentaar ühiskonnale.

Veikko Huovinen (1927–2009) oli soome kirjanik, kes paistis silma oma omapärase huumoritaju ja satiirilise vaatega. Tema loomingus põimuvad loodusekirjeldused, groteskne huumor ja inimlike nõrkuste kujutamine. Ta oli väga viljakas autor, avaldades üle neljakümne raamatu, sealhulgas romaane, jutukogusid ja esseistikat. Huovineni stiili peetakse kordumatuks, sest ta oskas ühendada soome maastike karguse ja rahvaliku huumori terava sotsiaalse pilguga. „Joodiku eetika” esindab hästi tema jutustavat lühivormi, kus absurdi ja reaalsuse piirid hajuvad.