Maa hind

Veera Saare romaan „Maa hind“ jätkab teoses „Kraakuvi mägi“ alustatud lugu, keskendudes eesti asunike elule Peterburi kubermangu aladel 1920.–1930. aastatel. Tegevustik hargneb ajal, mil Nõukogude Liidus hoogustusid kolhooside moodustamine ja sellele järgnenud repressioonid. Romaan kujutab kogukonda, mis on jäänud võõrale maale, kuid püüab säilitada oma keelt, kombeid ja identiteeti, olles samas üha süveneva poliitilise surve all.

Lugu liigub läbi mitme tegelase saatuse, tuues esile maa ja töö tähenduse, kuuluvustunde kaotuse ning sundvalikud, millega inimesed silmitsi seisavad. Oluline roll on peresuhetel, raskel argipäeval ja kasvaval ebakindlusel tuleviku ees. Kuigi fookuses on eesti kogukond, avardab teos pilti laiemale sotsiaal-poliitilisele kontekstile, kirjeldades, kuidas ideoloogilised muutused tungivad inimeste ellu ja kujundavad neid märkamatult, vahel vastu tahtmistki. Teose toon on tõsine ja kaalutlev, autor jääb oma käsitluses realistlikuks ja täpseks.

Veera Saar (1904–1988) oli eesti kirjanik, kelle looming keskendus sageli eestlaste saatuseloole väljaspool kodumaad. Tema teosed on kantud rahvuslikust tundest ja tugevast elutunnetusest, tuues esile tavalise inimese vastupidavuse keerulistel aegadel. „Maa hind“ on tema hilisloomingusse kuuluv romaan, mis näitab, kuidas pühendumus, kodukohaigatsus ja sisemine väärikus võivad püsima jääda ka kõige raskemates oludes.