Lõokesed taeva all. Üle allikate

Veera Saare teosed „Lõokesed taeva all“ ja „Üle allikate“ kujutavad noorte inimeste kujunemislugu nõukogudeaegses maaelu kontekstis, keskendudes eeskätt põllumajandustehnikumi õpilaste igapäevaelule, siseheitlustele ja valikutele. Tegemist on kahe omavahel seotud romaaniga, mis avavad lugejale ajastuomase noorsoo püüdlusi, raskusi ja lootusi, pakkudes samas realistlikku pilti haridusasutuste toimimisest ning pedagoogiliste ja sotsiaalsete suhete dünaamikast.

Peategelasteks on maalähedased ja lihtsast keskkonnast pärit noored, kes satuvad uude ja sageli võõrasse süsteemi, kus tuleb kohaneda distsipliini, kollektiivi ja ühiskondlike ootustega. Autor jälgib tähelepanelikult, kuidas kujunevad noorte arusaamad tööst, vastutusest ja inimsuhetest. Tugevalt on esindatud ka töö ja maa väärtustamine, mida kannab läbi kogu jutustuse ideeline suunitlus. Samas ei puudu lugudest isiklikud arengukaared, sõprussuhted ja romantilised liinid, mis toovad tegelased lugejale lähemale ja muudavad sündmustiku inimlikult tajutavaks.

Veera Saar (1912–1996) oli eesti kirjanik, kelle looming keskendus tihti maaelule, töötemaatikale ja naiste rollile ühiskonnas. Tema teosed on kantud realismist, tugevatest eetilistest hoiakutest ning soovist jäädvustada oma ajastu inimesi nende argistes, kuid tähenduslikes olukordades. „Lõokesed taeva all“ ja „Üle allikate“ kuuluvad tema realistlikuma ja ideoloogilisema loomingu hulka, pakkudes tänapäeva lugejale väärtuslikku sissevaadet nõukogudeaegse noorsoo kasvatuse ja maaelu ideaalide kujundamisse kirjanduse kaudu.