Kullist kolme kutsikani

Vassili Riisi jutustustekogu „Kullist kolme kutsikani“ sisaldab lihtsate, ent tähenduslike lugude sarja, mis kujutavad elu Põhja-Eesti vene külades, looduse keskel ja aeglase elurütmi taustal. Tegu on peamiselt realistlikus laadis kirjutatud novellidega, milles on tunda rahvalikku jutustamislaadi ning autori tugevat sidet oma ümbrusega. Jutustused lähtuvad sageli väikestest sündmustest – loomadega seotud juhtumitest, igapäevastest töödest, kogukondlikest muredest või loodusnähtustest –, kuid nende kaudu avanevad ka inimestevahelised suhted, väärtushinnangud ja elutarkus.

Pealkirjalugu „Kullist kolme kutsikani“ on liigutav ja poeetiline jutustus koeraelust, milles peegelduvad truudus, loomalik visadus ning inimeste suhtumine loomadesse kui kaaslastesse, mitte pelgalt vahenditesse. Paljud tekstid seavad fookusesse noore tegelase kogemuse, viies lugeja looduse keskele ja esitades kasvuea dilemmasid, mis on ühtaegu isiklikud ja üldinimlikud. Riis kujutab oma tegelasi sooja, ent kriitilise pilguga, pidades tähtsaks nende suhet maaga, loomadega ja teineteisega. Looduses viibimine ja loomade lähedus ei ole lihtsalt taust, vaid tegelasteks omaette, mille kaudu kujuneb maailmapilt ja eetiline hoiak.

Vassili Riis (1912–1980) oli eesti vene kirjanik, kes kirjutas eesti keeles ja keskendus sageli vene külakultuuri kujutamisele Eesti kontekstis. Tema loomingust õhkub siirust, tähelepanelikkust ja kohati sentimentaalsust, mis ei muutu pealetükkivaks, vaid lisab kirjutatule inimlikku mõõdet. „Kullist kolme kutsikani“ on kaunis näide sellest, kuidas lihtsad lood võivad kanda endas sügavamat mõtet – empaatia, elukogemuse ja looduse mõistmise kaudu jõuab autor lugejani vaiksel, ent kestval viisil.