Viimase mere poole

Vassili Jani romaan „Viimase mere poole” lõpetab triloogia „Mongolite sissetung”, mis kujutab Kesk-Aasia ja Euroopa ajalugu mongolite vallutuste ajastul. Teose tegevus koondub mongolite edasitungile, kui nende väed liiguvad järjest kaugemale lääne poole, püüdes jõuda suurte vete ja tundmatute maadeni. Romaan avab vallutusretkede mastaabi, sõjalised strateegiad ning rahvaste saatuse, kelle teed vallutajatega ristuvad. Autor kasutab ajaloolisi fakte romaani teljena, põimides need kunstilise kujutlusega, et luua pingeline ja haarav tervik.

Lugu toob esile vallutuste traagika, kus rahvad satuvad võõra võimu alla ja peavad otsustama, kas alistuda või võidelda. Teoses kujutatakse nii sõdalaste karmust kui ka vastupanu, mis tõuseb eri paigus, andes pildi suurest ajaloolisest kokkupõrkest. Romaani rütmi hoiavad suured sõjakaadrid, diplomaatilised manöövrid ja inimeste isiklikud saatused, mis põimuvad omavahel. Nii tekib laiem arusaam sellest, kuidas vallutused ei olnud pelgalt sõjalised retked, vaid ka kultuuride ja maailmavaadete kokkupõrked.

Vassili Jan (1875–1970) oli vene kirjanik, kes saavutas tuntuse just oma ajalooliste romaanidega. Tema teosed käsitlevad suursuguseid ajalooetappe, mida ta esitab jutustava ja värvika stiiliga. Triloogia „Mongolite sissetung”, kuhu kuuluvad romaanid „Tšingis-khaan”, „Batu-khaan” ja „Viimase mere poole”, kuulub tema tuntuimate tööde hulka. Jani looming on mõjutanud paljude lugejate ettekujutust Kesk-Aasia vallutustest ja andnud kunstilise vormi sündmustele, mis muutsid terveid mandreid ja rahvaid.