Väikene vaal, tegelikkuse lakeerija

Professor Metelitsõn tuleb piki koridori. Laubal hall juuksetutt, sõrmede vahel hõõguv pabeross. See on eriline professorlik elegants - liikuda raviasutuses suitsuga ringi. Professor on pikk ja sale nagu Leena isagi. Mu peas vilksatab mõte, et neist saaks üpris korraliku paari tenniseväljakule. Professori kannul - tavaline jada, Borka seal hulgas. Jätan Leena isaga diivanile, saluteerin Borkale ja me jääme rongkäigust maha. "Kust sa küll sihukesed kaunitarid välja kaevad, ah?" küsib ta, vahtides üle mu õla. "Päris kadedaks teeb. Noh, hüva, kas pildid ja analüüsid on papil kaasas?