Maagiline armastus

Hinge mattis. Amin ronis välja, võttis tööriistad, tõmbas kopsud ja kõhuõõne taas õhku täis ja sukeldus uuesti. Lammutas, raius, rebis, tegi augu jõe raskuse 'all ägavasse tõkkesse. ühes veejoaga mis avasse tungides tema käed tõkke küljest lahti rebis, voogas temast üle kalade parvesid. Kas Amin ei jõudnud enam kõrvale põigata või ta ei tahtnudki? Beluuga ligines ähvardavalt. End kitsasse avasse kiiludes ja tõket raamides lükkas kala Amini nagu kilpi ees ja sööstis ühes temaga üle turmuva tammi.
Ja müütiline kaladerivi ujus võidukait, keskel imepärane beluuga, kes kandis oma järeltulijat kalamees Amini läbi pimeduse ja sügavuse pidulikult tagasi igavesse kosmilisse legendi, kust inimene alati on pärinenud
Sisukord: , Maagiline armastus (romaani alge) , Kuri järv , ÖÖsorr , Viimne Berevoi , Kalamees Amin