Värvusfotograafia

„Värvusfotograafia“ on 1970. aastate alguses ilmunud käsiraamat, mis tutvustab värvifotograafia tehnilist ja praktilist poolt ajal, mil see ala oli Eestis alles laiemalt kanda kinnitamas. Teos on mõeldud eelkõige harrastajatele ja fotograafiahuvilistele, kes soovivad süvendada oma teadmisi värvilise foto tegemise, ilmutamise ja säilitamise kohta. Raamat käsitleb üksikasjalikult värvifotograafia aluseid: valguse ja värvi omavahelist mõju, erinevate fotomaterjalide omadusi ning pildistamisega seotud tehnikaid ja protsesse. Erilist tähelepanu pööratakse värvustasakaalu küsimustele ning sellele, kuidas saavutada võimalikult loomutruu tulemus erinevates valgusoludes.

Lisaks praktilistele juhistele sisaldab teos ka ülevaateid tehnoloogilistest uuendustest ja laboritöö võtetest, mida toona peeti oluliseks värvipiltide kvaliteetseks töötlemiseks. Kirjeldatakse värvifilmi struktuuri, paberkoopia valmistamise meetodeid ning erinevaid ilmutusprotsesse. Eraldi käsitletakse värvidiafilmide ja värvinegatiivide kasutamist ning nende sobivust konkreetseteks eesmärkideks – näiteks dokumenteerimiseks, loominguliseks väljenduseks või perefotode jäädvustamiseks. Raamatu lõpuosas tuuakse ka soovitusi säilitamise ja arhiivimise kohta, mis aitavad hoida piltide kvaliteeti aja jooksul.

Kuigi autorit või autorite kollektiivi pole pealkirja all eraldi välja toodud, oli teos oma aja kohta oluline abivahend nii amatööridele kui ka professionaalidele. Väljaandjaks oli kirjastus Valgus, kes andis nõukogude perioodil välja mitmeid populaarteaduslikke ja praktilisi käsiraamatuid. „Värvusfotograafia“ pakub tänapäeval huvilistele ka ajaloolist pilku tolleaegse fotograafiatehnika tasemele ning sellele, kuidas visuaalne esteetika ja tehniline oskus pidid toimima käsikäes, et saavutada meeldejääv tulemus.