Vapper tinasõdur. Muinasjutuvestja

Vapper tinasõdur. Muinasjutuvestja on Loovmeedia sarja kuuluv trükitähtedega filmiraamat, mis jutustab Hans Christian Anderseni klassikalise loo ühest jalast ilma jäänud tinasõdurist. Lugu algab laste toas, kus plekk-karbist välja võetud sõdur märkab paberist tantsijannat ja tunneb kohe, et tahab tema kõrval seista. Juhus ja laste mäng paiskavad tinasõduri aknast välja ning sealt edasi veereb ta läbi tänava, kanalisatsiooni ja laeva kõhu, kuni satub tagasi majja, kust teekond algas. Raamat jälgib neid episoode järjestikuste piltide ja lühikeste tekstikatkete abil, nii et lugeja näeb, kuidas väike kuju püüab hoida end sirgena olukordades, kus tal puudub igasugune kontroll. Loo kulminatsioonis kohtuvad tinasõdur ja tantsijanna veel viimast korda, ning lugu osutab vaiksel moel sellele, et vaprus ei tähenda välise võidu saavutamist, vaid truuks jäämist oma tundele ja hoiakule.

Filmiraamatu vorm tähendab, et iga lehekülg on üles ehitatud nagu kaader, kus pilt kannab suure osa jutust ning tekst lisab vaid hädatarviliku info. Trükitähtedega tekst sobib lapsele, kes hakkab ise lugema, kuid raamatut on mugav kasutada ka ettelugemiseks, sest laused on lühikesed ja pausid asetsevad loogilistes kohtades. Illustratsioonid annavad selge ülevaate tegevuskohast: laste tuba mänguasjadega, tänav, veevool ja ahjuvalgus, kus iga stseen aitab lapsel mõista, kus tinasõdur parasjagu liigub. Pildid on järjestatud nii, et juba varase lugemiskogemusega laps saab pildirea järgi loo kulgu jälgida ka siis, kui kõik sõnad ei ole veel selged. Nii toetab raamat korraga kujutlusvõimet, vaatlusoskust ja esimest kokkupuudet järjestikuse jutustusega.

Vapper tinasõdur. Muinasjutuvestja sobib kasutamiseks nii kodus kui lasteaias olukorras, kus on vaja lühikest, kuid selgelt piiritletud lugu. Klassikaline süžee annab võimaluse rääkida erinevuse ja puudega toimetulekust, vaprusest, kiusamisest ja sellest, mis juhtub siis, kui keegi lükatakse lihtsalt tee pealt kõrvale. Laps saab arutada, kas tinasõduril oli üldse valikuid, mida oleksid võinud teisiti teha mängukaaslased või juhuslikud tegelased, kes temast mööda lähevad. Raamatut võib kasutada ka jutustamisülesannete aluseks: last palutakse rääkida lugu piltide järgi, muuta lõppu või mõelda, mis oleks saanud, kui mõni stseen oleks kulgenud teisiti. Nii kujuneb filmiraamatust praktiline vahend, mis seob tuntud muinasjutu lihtsa pildikeele ja algaja lugeja kogemuse. :