Vanga - pime selgeltnägija

Raamat „Vanga – pime selgeltnägija“ tutvustab Bulgaaria kuulsaima ennustaja ja ravitseja elu ja tegevust. Teoses kirjeldatakse tema lapsepõlve keerulisi olusid, pimedaks jäämise lugu ning esimesi märke erilisest andest, mis tema ümber üha enam tähelepanu köitis. Autorid toovad esile, kuidas Vanga elu muutus pärast nägemise kaotust ning kuidas temast kujunes nõuandja ja lohutaja tuhandetele inimestele, kes tulid abi otsima nii oma tervise, eluküsimuste kui ka tuleviku suhtes. Raamat sisaldab lisaks ülevaatele tema elust ka retsepte ja soovitusi, mille aluseks olid taimed, mida Vanga ise oma kodukandis kasutas.

Käsitlus ei piirdu üksnes eluloo ja rahvajuttude vahendamisega, vaid toob esile ka katsed Vanga fenomeni teaduslikult uurida. Professor Georgi Lozanovi algatusel koguti andmeid tuhandetelt inimestelt, kelle kogemused kinnitasid, et märkimisväärne osa Vanga ettekuulutustest näis tõepoolest täituvat. Samas peeti Bulgaaria ühiskonnas pikki vaidlusi, kas tegemist oli erakordse ande või osava manipuleerimisega. Raamat annab ülevaate nii tunnustajatest kui ka kriitikutest, näidates, et Vanga mõju oli laiahaardeline ja tekitas vastuolulisi arutelusid. Tema enda sõnad, et ta elab läbi inimeste piinu ja tragöödiaid, rõhutavad ande raskust, millega ta ise pidi toime tulema.

Vanga (1911–1996) oli Bulgaaria päritolu selgeltnägija, kelle kuulsus ületas juba tema eluajal kodumaa piirid. Ta sai tuntuks mitte ainult tuleviku ennustajana, vaid ka ravitsejana, kes soovitas kasutada kodukandi taimi haiguste leevendamiseks. Vanga elu oli seotud tugevalt rahvausundi ja vaimse maailmaga, ent samas oli ta ise sageli kõhelev ja kõhkleja oma saatuse ees. Korduvalt soovis ta tõmbuda kloostrisse, kuid saatus hoidis teda inimestele kättesaadavana. Tema lahkumine 1996. aastal lõpetas ühe ajastu, kuid jätkuvad arutelud tema pärandi üle näitavad, et Vanga nimi on saanud laiemaks sümboliks küsimustes, mis puudutavad usku, teadmatust ja inimese soovi näha oma tulevikku.