Vanaisade vahelugemisi

„Vanaisade vahelugemisi“ on kogumik, mis toob lugejani valiku satiirilisi ja humoristlikke palu Eesti varasemast ajakirjandusest. Raamatus antakse sissejuhatuseks ülevaade eestikeelse perioodika kujunemisest: alates 1766. aastal Põltsamaal ilmunud esimesest eestikeelsest nädalalehest „Lühike õpetus, mis sees mõned head rohud teada antakse“, mille algatasid P. E. Wilde ja A. W. Hupel, kuni J. W. Jannseni 1857. aastal alustanud „Pärnu Postimeheni“, mis pani aluse pidevalt ilmuvale eestikeelsele ajakirjandusele. Seega seob kogumik kirjandusliku materjali laiemasse kultuuriloolisse konteksti.

Valimik ise pakub läbilõiget XIX sajandi ajakirjanduse huumorist ja satiirist. Esindatud on eri autorite ja väljaannete tekstid, mille seas leidub teravmeelseid vestlusi, karikatuurseid kujutusi ja humoorikaid juhtumeid. Näited ulatuvad Otto Wilhelm Masingu aegadest kuni Jannseni kirjutisteni „Pärnu Postimehes“. Lugudes kajastuvad tollase argielu detailid, ühiskondlikud suhted ja inimeste omavahelised naljad, mis on tänapäevalgi mõistetavad, ent samas annavad hea pildi tolleaegsest mõtte- ja väljendusviisist. Humoorikad repliigid kutsuvad lugejat nägema, kuidas varajane eestikeelne ajakirjandus vahendas mitte ainult tõsiseid teemasid, vaid pakkus ka kergemat meelelahutust.

Kogumik on oluline allikas, mis näitab, et eesti ajakirjandus on oma algusaegadest peale olnud mitmekesine, sisaldades lisaks ühiskondlikele aruteludele ka satiiri ja huumorit. Need lood pakuvad huvi nii kultuuriloo uurijatele kui ka lugejatele, kes soovivad tutvuda varasema ajakirjanduse keelekasutuse ja meelelahutusliku küljega. Raamat seob huumori ajaloolise pärandiga ning võimaldab mõista, kuidas vaimukus ja satiir on osa meie kirjanduskultuuri kujunemisest.