Eesti grammatika. Lauseõpetus 2. osa

Valter Tauli „Eesti grammatika. Lauseõpetus. 2. osa“ on teaduslik käsitlus eesti keele süntaksist, mille keskmes on lause ehitus ja selle funktsionaalne analüüs. Tegemist on süvitsi mineva uurimusega, mis jätkab autori varasemat tööd eesti keele grammatilise süsteemi süstemaatilisel kirjeldamisel. Teose teine osa keskendub peamiselt lauseliikmetele ja nende omavahelistele seostele, pöörates tähelepanu nii liht- kui ka liitlausele. Läbivalt analüüsitakse, kuidas keele vormilised struktuurid vastavad tähendusele ja lause kommunikatiivsele funktsioonile. Tauli kasutab ranget ja loogiliselt üles ehitatud terminoloogiat, mis võimaldab keelestruktuure kirjeldada täpselt ja üheselt mõistetavalt.

Raamatus käsitletakse põhjalikult öeldise, aluse ja sihitise vahekordi, samuti määruste ja täiendite liike ning nende järjestust. Eraldi tähelepanu all on ka lause tüübist tulenevad variatsioonid, näiteks käskiva kõneviisi või küsimuseehituse iseärasused. Lisaks vaadeldakse lause liikmeid mitte ainult nende grammatilises funktsioonis, vaid ka tähenduslikus ja pragmaatilises plaanis – kuidas need aitavad kaasa info edasiandmisele ja keelelisele väljendusrikkusele. Teos sisaldab rohkelt näiteid, mis pärinevad eesti kirjakeelest, kuid toob sisse ka võrdlusi teiste soome-ugri keeltega, võimaldades vaadelda eesti keelt laiemas keelelises kontekstis.

Valter Tauli (1907–1986) oli tunnustatud keeleteadlane ja soome-ugri keelte uurija, kelle teadustöö keskendus eeskätt eesti keele grammatika süsteemsele kirjeldamisele. Tauli pidas oluliseks keele funktsionaalset lähenemist, rõhutades, et grammatika ei ole ainult vormide kogum, vaid mõtestatud struktuur, mis teenib suhtlemise eesmärki. Tema tööd on mõjutanud nii eesti kui ka teiste sugulaskeelte grammatika uurimissuundi. „Eesti grammatika“ sarja teine osa on asendamatu allikas keeleteadlastele, õpetajatele ja üliõpilastele, kes soovivad süveneda eesti keele lauseõpetuse põhimõtetesse akadeemilisel tasandil.