Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse…

Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal on põhjalik uurimus ühe väikese Põhja-Eesti ala esiajaloost. Raamat jälgib Vihasoo küla ja endise Palmse mõisa vahelise tsooni kujunemist viljelusmajandusliku asustuse piirkonnaks, asetades selle Lääne-Virumaa ja Lahemaa laiemasse raamistikku. Käsitletav ala paikneb Loksa ja Vihula valla maadel, tänapäeval Lahemaa rahvuspargi koosseisus, ning on ajaloolisel ajal kuulunud Kadrina kihelkonda, muinasajal Virumaa Rebala kihelkonda. Uurimus ei piirdu üksnes kitsalt määratletud tuumikalaga, vaid vaatleb lühidamalt ka sama muinaskihelkonna teisi asustuspiirkondi, mis annavad Vihasoo-Palmsele taustsüsteemi ja võrdlusmaterjali.

Teos uurib, kuidas küla- ja taluvõrk, põllud ning muud maakasutusvormid on kujunenud ja muutunud ajas. Fookuses on viljelusmajandusele üleminek, asulate paiknemine looduslikus maastikus, suhe rannikuala ja sisemaa vahel ning need jooned, mille järgi mingi koht toimib pigem keskuse, tagamaa või äärealana. Autor kasutab arheoloogilisi leide, muistiseid ja maastikuandmeid, et taastada esiajalooline asustuspilt ning seostada see hilisema kirjaliku traditsiooniga. Kaardid, plaanid ja tabelid aitavad lugejal jälgida nii üksikute asulakohtade kui ka tervete maastikulõikude arengut, näha, kuidas põllujäänused, kalmed ja teedevõrk haakuvad omavahel ning millised muutused viivad pealkirjas vihjatud liikumiseni keskuse positsioonilt ääremaa staatusesse.

Keskusest ääremaaks sobib lugejale, keda huvitab Eesti arheoloogia, asustusajaloo ja maastikuloo lõikumiskoht. Raamatut saab kasutada nii erialase käsiraamatuna arheoloogidele ja ajaloolastele kui ka lähtealusena kohaliku ajaloo uurijale, looduskaitsetöötajale või Lahemaa ja Virumaa koduloo huvilisele. Uurimus pakub süsteemse läbilõike sellest, kuidas üht konkreetset piirkonda on võimalik vaadelda pika aja jooksul, alates esimestest viljelusjälgedest kuni ajaloolise kihelkonnaruumi kujunemiseni, ning annab ühtlasi näite metoodikast, millega saab analüüsida ka teiste Eesti maastike kujunemislugu.