Valter Heueri teos „Male lugu” on põhjalik ja mitmekihiline käsitlus malemängu ajaloost, mis ulatub kaugetest aegadest kuni kaasaegse tippspordini. Autor alustab ülevaadet mängu varasematest vormidest ning järgib selle arengut läbi sajandite, keskendudes nii reeglite kujunemisele kui ka mängu kultuurilisele ja ühiskondlikule tähendusele. Eraldi rõhku pannakse male levikule Euroopas ning tähtsamatele ajajärkudele, sealhulgas klassikalisele perioodile ja 20. sajandi suurturniiridele. Heuer ei piirdu pelgalt faktide esitlemisega, vaid analüüsib malemaailma sisemisi protsesse ja arengusuundi, tuues esile ka malet kui intellektuaalset ja loovat tegevust.
Teose olulise osa moodustavad portreed suurmeistritest ja mõjukatest tegelastest, kelle isiklikud lood ja mängustiilid annavad malemaailmale inimliku mõõtme. Lugeja kohtub nii Paul Kerese kui ka teiste rahvusvaheliste tippudega, kelle saavutused ja iseloomud kujundasid male arengut. Heuer oskab ühendada eluloolise materjali mänguliste detailide ja ajalooliste taustadega, mis teeb teosest rohkem kui lihtsalt ajalooülevaate – see on ka portreekogu, mõtteline retk läbi aja ja ruumi. Läbivaks jooneks jääb male kui universaalse keele ja kultuurinähtuse käsitlemine, mille mõju ulatub spordist palju kaugemale.
Valter Heuer (1928–2006) oli eesti kirjanik, esseist ja tõlkija, kes paistis silma oma terava vaimu ja laia silmaringiga. Male oli tema jaoks rohkem kui harrastus – see oli mõttemaailm, mida ta mõistis süvitsi ning oskas ka kirjalikult edasi anda. Heueri sulest ilmus mitmeid maleteemalisi kirjutisi, kuid „Male lugu” on tema elu ja teadmiste kvintessents, valminud aastatepikkuse kogemuse põhjal. Tema kirjutamislaad ühendab täpsuse ja kujundlikkuse, mistõttu on teos ligipääsetav nii malet tundvatele lugejatele kui ka neile, kes otsivad sissevaadet mängu kultuurilisse ja ajaloolisse tähendusse. Raamat on ühtaegu informatiivne ja inspireeriv, peegeldades autori sügavat austust male kui mõttemängu vastu.