Esta astub ellu

Valmar Adamsi romaan „Esta astub ellu“ kujutab ühe noore naise kujunemislugu, asetatuna 20. sajandi esimese poole Eesti ühiskondlikku ja kultuurilisse konteksti. Teose keskmes on Esta, neiu, kes seisab oma elu ukselävel, otsides iseennast, eneseteostust ja tähendusrikast eluviisi. Tema teekond on täis sisemisi kõhklusi, ootusi ja pettumusi, ent ka arengut, mille kaudu ta õpib paremini mõistma nii ennast kui ka ümbritsevat maailma. Autor kujutab Estat tundliku, ent sihikindla inimesena, kelle elus avalduvad nooruse idealism ja paratamatu kaine reaalsuse kogemus.

Romaani jutustamislaad on introspektiivne ja tähelepanelik, keskendudes peamiselt peategelase sisemaailmale ja tema suhetele teiste inimestega. Kõrvaltegelaste kaudu joonistub välja ajastu sotsiaalne palett — haritlased, kunstnikud, poliitiliselt aktiivsed noored, aga ka argipäevased inimesed, kes kehastavad oma väärtushinnangute ja eluhoiakutega tolleaegse Eesti ühiskonna mitmekesisust. Teose sündmused avanevad sujuvas, kirjanduslikult läbimõeldud tempos, rõhutades pigem vaimseid ja hingelisi protsesse kui väliseid draamasid. See teeb romaanist peene ja vaoshoitud, ent sisemiselt pingelise kasvamisloo.

Valmar Adams (1899–1993) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane, kes kuulus 1920. ja 1930. aastate kultuurilisse ellu nii kirjaniku kui toimetajana. Tema loomingus on tunda modernistlikke mõjutusi ning suurt tähelepanu inimese sisemaailmale ja kultuurilisele identiteedile. Kuigi ta on tuntud eeskätt luuletajana, on „Esta astub ellu“ üks tema olulisemaid proosateoseid, mis kannab endas nii autori isiklikku kui ka laiemalt ajastu vaimsust peegeldavat sõnumit. Adamsi keel on kujundlik, ent tasakaalus, ühendades süveneva mõtte ja kultuurilise teadlikkuse tundliku inimkujutusega.