Välismaise eesti kirjanduse konverents. 2. osa

„Välismaise eesti kirjanduse konverents. 2. osa” koondab ettekandeid ja arutelusid, mis käsitlesid eesti kirjanduse arengut ja tähendust väljaspool kodumaad. Konverentsil vaadeldi, milline on pagulaskirjanduse roll eesti kultuuri tervikpildis ning kuidas väliseesti autorid hoidsid alal emakeelset loomingut ja rahvuslikku identiteeti. Arutelud ulatusid kirjandusloolistest ülevaadetest konkreetsete autorite ja teoste analüüsideni, pakkudes läbilõiget sellest, kuidas eesti kirjandus toimis võõrsil elavate kogukondade vaimse sideme ja järjepidevuse kandjana.

Kogumikus avaldatud ettekannetes käsitletakse näiteks väliseesti kirjastuste tegevust, ajakirjanduse rolli ja kirjanduslike ühenduste mõju. Autorid keskendusid ka sellele, kuidas paguluses sündinud ja kasvanud põlvkond suhestus emakeelse kirjandusega ning milliseid uusi suundumusi sealt võrsus. Esindatud olid kirjandusloolased, kriitikud ja kirjanikud ise, kes pakkusid vaatenurki nii loomeprotsessi kui ka kultuuripoliitiliste tingimuste kohta. Nii avab teos olulise akna eesti kirjanduse diasporaa-harusse, mis oli nõukogude aja piirangute tõttu kodumaal vähem tuntud.

Konverentsi väljaanne dokumenteerib üht osa eesti kirjanduse kultuuriloost, mille väärtus seisneb nii sisulises rikkuses kui ka allikmaterjalina edasistele uurijatele. „Välismaise eesti kirjanduse konverents. 2. osa” annab tunnistust sellest, et ka eemal kodumaast toimis eesti kirjandus loova ja identiteeti toetava jõuna, mis väärib käsitlemist võrdväärselt kodumaise kirjandusega.