Winteri aed

„Winteri aed“ on lugu lagunevast maailmast ja inimeste püüdest selles kõikehõlmavas muutumises leida turvapaika. Teose keskmes on linnukasvataja Anton ja tema abikaasa Frederike, kes naasevad linna äärest aedlinna kolooniasse, et taastada midagi tuttavat ja püsivat. Sellesse ruumi on talletatud rahulik rütm, kus elu kulgeb taimede kasvamise, laste mängude ja muusika saatel. Kuid nende igatsuste ja argipäeva kõrvale hiilib pidevalt maailm, mis on muutumas – majad ja tänavad varisevad, loodus tungib tagasi inimese loodud keskkonda ning tuleviku kindlustunne mureneb. Romaan avab, kuidas intiimsed suhted ja kodune lähedus põimuvad apokalüptilise õhustikuga.

Teos on kirjutatud kujundirohkes keeles, kus detailid ja pildid loovad õrna, ent samas painava atmosfääri. Fritsch kujutab igatsust ja armastust kui kahte vastujõudu – need annavad tegelastele jõu elada, ent samal ajal rõhutavad ka lootusetust, sest tulevik jääb ähmaseks ja ähvardavaks. „Winteri aed“ asetub modernse düstoopilise proosa hulka, kuid sellel on ka intiimne, poeetiline mõõde, mis teeb loost eneseotsingu ja armastuse hapruse peegelduse. Lugejale avaneb korraga nii kadumise kui ka alleshoidmise tunne – elu jätkub, aga seda saadab teadmine, et vana maailm enam ei püsi.

Valerie Fritsch (snd 1989) on Austria kirjanik ja fotograaf, kes on tuntud oma poeetilise ja visuaalse stiili poolest. Ta on õppinud Grazis ning on avaldanud romaane ja lühijutte, mille keskmes on sageli lagunevad keskkonnad ja inimese kohandumine muutunud oludega. Tema teosed on leidnud tunnustust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas esinemised kirjandusfestivalidel ja erinevad kirjandusauhinnad. „Winteri aed“ tõi Fritschile laiemat tuntust kui autori teos, mis ühendab lüürilise väljenduslaadi ja düstoopilise nägemuse, luues erilise koha tänapäeva Austria kirjanduses.