Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart

„Viimased leheküljed naise päevikust. Mozart” on vene sümbolisti Valeri Brjussovi kahe lühiproosa teose koondväljaanne, mis ilmus eesti keeles 1985. aastal Loomingu Raamatukogus. Esimene, „Viimased leheküljed naise päevikust”, on psühholoogiline jutustus armastuse ja pettumuse haprast piirist, esitatud päevikuvormis. Peategelase sisemonoloog ja vahetud ülestähendused avavad tema emotsionaalset arengut ja muutuvat pilku suhtele, mis on määratud hääbumisele. Loo vorm lubab lugejal liikuda otse tegelase tundemaailma, jälgides tema tunnetes toimuvat nihet kuni vältimatu lõpuni.

Teine teos, „Mozart”, on poeetiliselt kujundlik kirjanduslik portree maailmakuulsast heliloojast. Brjussov keskendub Mozarti loomingulisele geeniusele ja selle seotusele tema isiksuse, ajastu ja traagilise saatusega. Lugu toob esile muusiku loomingu kerguse ja kirkuse, mis on ometi saavutatud sisemise pinge ja traagika taustal. Brjussov kasutab muusikalist rütmi meenutavat proosastiili, et peegeldada helilooja muusikalise keele ilu ja emotsionaalset sügavust. Eesti tõlge säilitab nii psühholoogilise täpsuse kui ka poeetilise tonaalsuse, mis on mõlema teose eripäraks.

Valeri Brjussov (1873–1924) oli vene kirjanik, poeet, tõlkija ja kriitik, vene sümbolismi üks juhtfiguure. Tema looming hõlmab luulet, proosat, draamasid ja kirjanduskriitikat. Brjussov oli tuntud oma vormitäpsuse, esteetilise nõudlikkuse ja intellektuaalse lähenemise poolest. Ta mängis olulist rolli vene modernistliku kirjanduse kujunemises, olles ka mitmete lääne autorite, sealhulgas prantsuse sümbolistide ja antiikautorite tõlkija. Proosas ühendas ta poeetilise kujundlikkuse ja psühholoogilise peenuse, mille näiteks on ka „Viimased leheküljed naise päevikust” ja „Mozart”. Need teosed peegeldavad nii tema huvi inimese sisemaailma kui ka kultuurilooliste ja kunstiliste suurkujude vastu.