Raha Mariale. Tulekahi

Valentin Rasputini kogumik „Raha Mariale. Tulekahi“ koondab kaks novelli, mis mõlemad peegeldavad autori sügavat seotust vene külaelu ja inimlike väärtustega. „Raha Mariale“ jutustab vanaema ja lapselapse vahekorra kaudu lugu hoolimisest, andmisest ja usust. Kui vanaema, lihtne ja südamlik naine, kogub aastaid raha selleks, et lastelapsele kinkida midagi olulist, paljastub loo käigus, kui haprad võivad olla inimlikud lootused materiaalses maailmas. Rahaga seotud pinged ja pettumus näitavad, kuidas materiaalsed väärtused kipuvad asendama inimsuhteid, ent samas ei suuda neid kunagi täielikult määratleda ega asendada.

„Tulekahi“ on dramaatiline ja sisemiselt pingestatud lugu ühest külast, kus lahvatab tulekahju. Ent tulekahju ei süüta üksnes maju, vaid ka inimestevahelisi suhteid, süütunnet ja minevikumälestusi. Rasputin näitab oma jutustuses, kuidas kogukond käitub kriisiolukorras – kes astub esile, kes taandub, kes varjab ja kes paljastub. Tulekahju on siin ühtaegu nii füüsiline katastroof kui ka vaimne puhastus, mis toob päevavalgele nii inimlikud voorused kui ka nõrkused. Mõlemas loos on oluline roll mälul ja eetilisel vastutusel – Rasputin ei paku lihtsaid lahendusi, vaid kutsub lugejat süvenema moraalsetesse dilemmadesse.

Valentin Rasputin (1937–2015) oli vene kirjanik, keda peetakse vene kirjanduse sügavalt eetiliseks ja traditsioonide hoidjale orienteeritud hääleks. Ta kuulus nn „külakirjanduse“ esindajate hulka, keskendudes oma loomingus vene maapiirkondade hääbumisele, inimese ja looduse seotusele ning moraalsetele valikutele. Rasputini stiil on lakooniline, ent tihe – iga sõna kannab kaalu. Tema teosed ei keskendu niivõrd sündmustele, kuivõrd sisemisele pingele ja eetilisele kaalukusele, mis teeb temast olulise autori nii vene kui ka laiemas maailmakirjanduses.