Aeg elada - aeg armastada ja teised jutustused

Tihti, väga tihti meenutan ma ammust augustikuu õhtut ning seda rammusat ja päikesest rambi õhku, meie kitsukest õue juba uues külas, mis toodi ära üleujutatud Angara äärest, ning kahte vanamemme trepil istumas. Toona olin ma juba tähe süüvinud ja mulle meeldis tulla augustis - marjule ja seenele. Üks memmedest oli minu vanaema, range ja õiglase iseloomuga naisterahvas Siberi loomuse juuretisega, mis lodevust ei sallinud juba siis, kui Põhja-Venemaalt Uurali taha ümber asus, aga siinsetes laantes veelgi kangemaks läks. Muidu ikka südamlik ja õpetussõnu jagav vanamemm tajus mingi erilise vaistuga ära äreva süüme ja läks kohemaid turri.