Talvine tuul

Valentin Katajevi romaan „Talvine tuul“ on ajalooline ilukirjanduslik teos, mille sündmustik hargneb Esimese maailmasõja päevil Rumeenia Karpaatides. Romaani keskmes on Vene armee tegevus raskesti ligipääsetavates mägipiirkondades, kus looduslike olude karmus ja poliitiliste pingete kasv seavad tegelased nii füüsiliste kui moraalsete katsumuste ette. Katajev seob detailse olustikukirjelduse ja sõjategevuse realistliku kujutamisega isiklike läbielamiste ja psühholoogiliste seisundite avamise. Tulemuseks on teos, kus sõda ei ole pelgalt taust, vaid toimib otsustava jõuna, mis toob esile inimestes nii parima kui halvima.

Romaani ülesehitus järgib teatavat kronoloogilist pingekaart, mille kulminatsiooniks saab nõukogude võimu kehtestamine. Katajev kujutab seda kui paratamatut ajaloolist suunda, mis annab teosele ideoloogilise suunitluse. Sõdurite ja ohvitseride isiklikud valikud, sisemised kõhklused ja vastasseisud saavad uue tähenduse muutunud ajaloosõlmpunktide valguses. Samas ei jää autor pidama pelgalt ideoloogilises raamistikus – tema tegelased on täisvastandlikke impulsse ja eksimusi, mis muudavad nad usutavateks. Karpaatide karmid tingimused, pidev alajahtumine, lahingud ja kurnatus kujundavad erilise ruumi, kus moraalsed otsused omandavad erakordse kaalu.

Valentin Katajev (1897–1986) oli vene nõukogude kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming hõlmab nii romaane, jutustusi kui publitsistikat. Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust 1910. aastatel ning leidis tuntust eri žanrites ja teemades. Katajevi stiili iseloomustab elav kujundlikkus ja teatav teatrimeelsus, mida tasakaalustab oskus siduda isiklik kogemus suuremate ajalooliste protsessidega. „Talvine tuul“ kuulub tema hilisemasse loominguperioodi ja kajastab huvi ajaloo ning inimsaatuste põimumise vastu, olles samal ajal ka tugevalt ideoloogiliselt laetud. Selles teoses jätkab Katajev oma püüdu mõtestada Vene ajaloo murrangulisi hetki läbi isiklikult haarava jutustuse.