Esimesest autost viimase voorimeheni

“Esimesest autost viimase voorimeheni” on tehnikaraamat, mille autor Valdeko Vende kirjeldab sõidukite ja liikluse arengut Eestis. Teos alustab esimeste automobiilide ilmumisest Eesti tänavatele, käsitledes samal ajal voorimeeste ja hobutranspordi tähtsust linnapildis. Autor vaatleb, kuidas tehnika areng muutis liikumisviise, mõjutas linnade infrastruktuuri ja tõi kaasa uued ametid ning korraldusviisid. Raamat keskendub Eesti ajaloo kontekstis sellele, kuidas mehaaniline liiklus asendas järk-järgult loomajõul põhineva transpordi ja millised probleemid, vastuseisud ning võimalused sellega kaasnesid. Kirjeldatud on ka liikluseeskirjade, sõidukite registreerimise ja juhilubade süsteemi kujunemist, mis seob tehnika arengu laiemate ühiskondlike muutustega.

Valdeko Vende kogub kokku rohkelt andmeid, dokumente ja isiklikke meenutusi, mis avavad liikluse kujunemislugu erinevate ühiskonnakihtide vaatenurgast. Tehnikaraamat käsitleb liikluse arengut kui protsessi, milles tehnilised uuendused ja inimeste harjumused põrkuvad ning üksteist kujundavad. Sõidukid ja liiklus on esitatud ajateljel, mis ulatub varasest hobuveokite ajastust kuni esimeste ühistranspordivõrkudeni ja individuaalse autokasutuse levikuni. Eesti ajalugu raamib kogu kirjeldust, sidudes tehnilised muutused laiemate poliitiliste ja sotsiaalsete arengutega. Eraldi on tähelepanu pööratud sellele, kuidas teedevõrk, liikluskultuur ja õiguslik raamistik kasvasid välja vastusena aina suurenevale sõidukite arvule ja liikluse keerustumisele.

“Esimesest autost viimase voorimeheni” annab pildi sellest, kuidas tehnikaraamat suudab ühendada sõidukite ja liikluse tehnilise arengu Eesti ajaloo üldise kuluga. Valdeko Vende käsitleb teemat süsteemselt, tuues esile, kuidas materiaalsed muutused teedevõrgus, liikluses ja transpordivahendites peegeldavad ühiskonna soove, vajadusi ja võimalusi. Teos vaatleb liikluse ajalugu mitte ainult masinate, vaid ka inimeste ja institutsioonide kaudu, pakkudes laiemat mõistmist sellest, kuidas tehnika ja ühiskond vastastikku kujunevad.