Siin Põhjatähe all 1. osa

Väinö Linna romaani „Siin Põhjatähe all“ esimene osa käivitub Pentinkulma külas, kus popsipoeg Jussi Koskela alustab 1884. aastal rasket teekonda, et rajada endale ja oma perele koht soisel ja metsasel maal. Nõudlik töö ning maaomandita elu kujundavad tema ja ta järeltulijate saatust mitmel tasandil. Teos jälgib kolme põlvkonna elukäiku, keskendudes eriti sellele, kuidas vaesemate talupoegade, mõisnike, kirikumõisa ja jõukamate taluperede suhted ajas muutuvad. Linna seob isikliku saatuse laiemate sotsiaalsete liikumistega, näidates, kuidas üksikute inimeste valikud, lootused ja kibestumised põimuvad poliitiliste ja ühiskondlike arengutega.

Romaani esimeses osas on fookus pööratud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ühiskonnakordadele, kus teravnevad klassivastuolud ja kasvab rahulolematus kehtiva süsteemiga. Popside ning maata rahva pingeid ja lootusi kujutatakse usutavalt ja nüansirikkalt, andes lugejale võimaluse mõista, kuidas sotsiaalne surve, lootus paremale elule ja ebaõiglustunne kujundavad inimeste iseloomu ning otsuseid. Samas ei ole tegemist pelgalt ideoloogilise või ajaloolise ülevaatega – Linna tegelased on sügavalt isikupärased ja elulised. Nende siseheitlused, perekonnasuhted ja igapäevased rõõmud-mured teevad romaani sisuliselt mitmekihiliseks ja inimlikult mõistetavaks.

Väinö Linna oli üks 20. sajandi olulisemaid Soome kirjanikke, kes tõi soome kirjandusse selgelt sotsiaalse ja rahvaliku suuna. Ta sündis 1920. aastal ja oli ise pärit vaesest perest, mis andis talle terava taju ühiskondlike ebaõigluste suhtes. „Siin Põhjatähe all“ kujunes tema peateoseks, mille kaudu ta andis hääle seni kirjanduses väheesindatud ühiskonnakihtidele. Linna kirjutamislaad on otsekohene ja tähelepanelik, sobides hästi nende teemade käsitlemiseks, mida ta oluliseks pidas: klassisuhted, rahvuslik eneseteadvus ja tavalise inimese roll ajaloos. Tema looming on jätnud püsiva jälje nii Soome kultuurilukku kui ka laiema põhjamaise kirjanduse arengusse.