Öösiti on kahjulik mõtelda. Üksteist juttu

„Öösiti on kahjulik mõtelda“ on Väino Ilusa novellikogu, mis koondab üksteist juttu. Tekstid keskenduvad erinevatele inimsuhete ja argielu aspektidele, tuues esile nii isiklikke pingeid kui ka laiemalt ühiskondlikke olusid. Autor asetab oma tegelased olukordadesse, kus tuleb langetada otsuseid või silmitsi seista ootamatute pöördepunktidega. Lood annavad pildi inimestest, kelle igapäevaelu võib näida lihtne, kuid kes sisemiselt maadlevad suurte küsimustega – olgu need seotud perekonna, töö, armastuse või üksindusega. Nii kujuneb kogumikust peegeldus inimlikust haprusest ja elujõust.

Sisukorda vaadates avaneb temaatiline mitmekesisus. Jutud „Kirjapanemata romaan“ ja „Kutse“ käsitlevad loovust ja ootusi, mida elu sageli ei täida. „Anna ja proua“ ning „Abieluettepanek“ toovad esile suhete keerukuse ja inimeste erinevad ootused üksteisele. „Tühimik“ ja pealkirjajutt „Öösiti on kahjulik mõtelda“ on pigem psühholoogilised käsitlused, kus sisemised kõhklused ja öised mõtted paisuvad elusaatust mõjutavaks. „Kahekümneks aastaks katkestatud kõnelus“ ja „Põliskodu“ viivad lugeja ajas ja ruumis tagasi, andes edasi mälestuste ja pärandi mõju inimesele. Nii põimuvad realistlikud tähelepanekud ja sügavamad eksistentsiaalsed küsimused.

Väino Ilus (1930–2007) oli eesti kirjanik, kelle loomingus põimuvad psühholoogiline täpsus ja argielu detailide tundlik tabamine. Tema jutud ja romaanid käsitlevad sageli lihtsate inimeste elu ning nende sisemisi otsinguid. Ilus oskas näha dramaatilist ka igapäevas, tuues esile inimese üksinduse, igatsuse ja samas soovi kuuluda. „Öösiti on kahjulik mõtelda“ kinnistab tema positsiooni autorina, kes ei paku pelgalt realistlikke lugusid, vaid avab nende kaudu elu mitmekihilisust ja inimese sisemaailma sügavust.