Ants Laikmaa. Monograafia

Vaike Tiigi kirjutatud raamat „Ants Laikmaa. Monograafia“ ilmus 1975. aastal kirjastuse Kunst väljaandena. Tegemist on põhjaliku uurimusega, mis keskendub eesti kunstniku Ants Laikmaa (1866–1942) loomingule ja tegevusele. Teos toob esile Laikmaa rolli rahvusliku kunsti arendajana ning tema panuse Eesti kunstihariduse ja -elu kujundamisse. Raamat sisaldab ülevaateid tema loometee erinevatest perioodidest, käsitledes nii maalide temaatikat kui ka kunstniku mõtteid kunsti ja ühiskonna suhete kohta. Monograafia annab lugejale nii ajaloolise konteksti kui ka kunstiajaloolise vaate Laikmaa töödele, seades need laiemasse kultuurilisse raamistikku.

Teos on kirjutatud selgelt ja süsteemselt, pakkudes läbilõiget Laikmaa eluetappidest. Lugejale avatakse tema varasem looming, kus olulisel kohal olid portreed, ning hilisemad tööd, milles peegeldub tugev side looduse ja rahvusliku identiteedi kujundamisega. Monograafia tugineb ulatuslikule allikmaterjalile ja arhiiviandmetele, mistõttu on see väärtuslikuks käsiraamatuks kõigile, kes tunnevad huvi eesti kunsti ajaloo ja kunstniku biograafia vastu. Raamat kuulub kunstialase kirjanduse hulka, mis püüab säilitada ja vahendada kultuuripärandit.

Autor Vaike Tiik (1921–2016) oli eesti kunstiteadlane ja muuseumitöötaja, kes tegutses aastakümneid Tartu Kunstimuuseumi juhina. Tema uurimishuvi keskendus eelkõige 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstnikele, sealhulgas Ants Laikmaale. Lisaks monograafiale avaldas Tiik ka Laikmaa mälestuste ja reisikirjade väljaandeid, nagu „Mõteldes tagasi“ ja „Teelt“. Tema töö oli oluline silla loomisel kunstiloo uurimise ja kultuuripärandi talletamise vahel, tehes temast ühe mõjukama kunstiteadlase Eesti muuseumihariduse kujunemisel.