Lihtsad jutud

Vahur Kalmre „Lihtsad jutud“ on kogumik lühivorme, mis portreteerivad inimest ja igapäevaelu talle omases ajas ja ruumis. Tekstid on kirjutatud vaoshoitud keeles, milles peitub tähelepanelikkus elu väikeste hetkede vastu. Kalmre keskendub lihtsatele olukordadele – hetkedele kohvikus, meenutustele lapsepõlvest, juhuslikele kohtumistele või vaiksetele vestlustele –, milles aga avaldub inimese olemus, tema mõtted, lootused ja vahel ka üksindus. Iga jutt on iseseisev tervik, ent neis korduvad motiivid ja meeleolud loovad kogumikule ühtse rütmi ja tonaalsuse.

Autor ei püüa maailma seletada ega hinnanguid anda, vaid laseb piltidel ja lugudel kõneleda iseenda eest. Just see tagasihoidlikkus muudab lood mõjusaks – nad ei suru end peale, vaid jäävad mõtteisse püsima. Paljud tekstid on kirjutatud väikese huumorivarjundiga, mille all on sageli aimatav nostalgiat või mõtisklust elu hapruse üle. Kalmre tunneb hästi eesti inimese meelelaadi ning oskab selle sõnadesse panna ilma suure žestita, ent sisemise täpsusega. Teose maailm on tuttav – äärelinna tänav, vanad majad, ajalehekiosk, vestlus sõbraga –, kuid nende tavapäraste piltide kaudu kerkivad esile üldinimlikud küsimused ja tunded.

Vahur Kalmre on tuntud eelkõige ajakirjanikuna, olles olnud pikaajaliselt seotud Tartu ajalehe *Postimees* ja hiljem *Tartu Postimehega*. „Lihtsad jutud“ tähistab tema kirjanikutee algust, milles peegelduvad tähelepanekud ajakirjandusest, aga ka huvi inimese ja tema lugude vastu väljaspool uudisväärtust. Autor suudab väheste sõnadega luua meeleolu ja esile tuua selle, mis tihti varjule jääb – inimsuhete soojuse, vaikuse tähenduse, elu pisikese traagika ja ilu. See on raamat, mille juurde võib aeg-ajalt tagasi pöörduda, et võtta hetk iseendale ja kuulata, mida räägivad lihtsad lood.