Viie veaga noormees. Ühe lihtsameelse pihtimus

“See on minu õnn, et kunstnik jahimehe niipidi on joonistanud. Kui ta oleks näo ka joonistanud, oleks näo järgi ära tuntud, kes see mees on, ja ta oleks arreteeritud sidemete eest keisrikojaga. Olgu sulle teada: see mees olen mina. Mina tapsin selle karu.” “Isa, sina ise tapsid karu?” imestasin mina. “Jah, mina ise. Ma mäletan, mäletan väga hästi seda korda. Suurvürst ise kutsus mu jahile ja mina tapsin selle eluka. Karu pandi suurvürsti arvele mind kutsuti Talvepaleesse, valiti presiidiumi ja premeeriti palituriidega.”