Lühidalt, palun

„Lühidalt, palun. Vestlus Karel Hvížd’alaga, märkused, dokumendid” on Václav Haveli teos, mis ei kujuta endast klassikalisi mälestusi, vaid pigem fragmentaarset ja isikupärast kokkuvõtet tema eluteest ja kogemustest. Raamatus on vestlused ajakirjanik Karel Hvížd’alaga põimitud autori enda märkmete, mõtiskluste ja dokumentidega, luues mitmekihilise kollaaži. Selline vorm annab lugejale vahetu mulje Haveli mõtteviisist ja loomeprotsessist, pakkudes nii intiimseid vaateid tema elule kui ka üldisemaid arutlusi ühiskonna ja poliitika üle. Teos ei ole pelgalt poliitiline aruandlus, vaid kannab endas ka filosoofilist ja kultuurilist mõõdet.

Raamatus peegelduvad nii Haveli isiklikud kogemused dissidendina kui ka tema hilisemad aastad Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitilises elus. Tekstist ilmneb, kuidas ta tajus oma rolli ühiskonnas ja milliseid dilemmadega pidi silmitsi seisma. Fragmentaarne ülesehitus lubab tal liuelda eri teemade vahel – mõnest episoodist poliitilises tegevuses liigub ta isiklike mälestuste või päevakajaliste mõtisklusteni. Lugeja ette avaneb pilt inimesest, kes ei taha esitada valmis vastuseid, vaid pigem jagab killukesi oma sisemisest dialoogist ning elu jooksul kogunenud tähelepanekutest. Nõnda moodustub tervik, mis jääb ühtaegu ausaks ja inimlikuks.

Václav Havel (1936–2011) oli Tšehhi kirjanik, dramaturg, esseist ja poliitik. Ta sai tuntuks dissidendina, olles üks olulisemaid hääli totalitaarse režiimi kriitikas, ning hiljem Tšehhoslovakkia viimane president ja Tšehhi Vabariigi esimene president. Haveli looming hõlmab näidendeid, esseesid ja poliitilisi tekste, mis käsitlevad võimu, vastutuse ja üksikisiku rolli ühiskonnas. Tema töödes põimuvad filosoofiline süvenemine ja praktiline poliitiline kogemus, mistõttu ta jäi 20. sajandi lõpu Euroopa moraalseks sümboliks. „Lühidalt, palun” annab hea sissevaate tema hilisloomingusse ja mõttemaailma, kus ausus ja otsekohesus on ühendatud eneseiroonia ja mõtlikkusega.