Väärteomenetluse seadustik

„Väärteomenetluse seadustik“ on Eesti õigussüsteemi osa, mis reguleerib väärtegude menetlemise korda, sealhulgas väärteo avastamise, tõendamise, menetlustoimingute, vastutuse kohaldamise ja otsuse täitmise protseduure. Seadustik täpsustab, kuidas viiakse läbi nii kohtuvälist kui ka kohtulikku väärteomenetlust, määrates eri etappide õigused ja kohustused nii menetlejale kui ka menetlusalusele isikule. Lisaks on sätestatud reeglid, mis puudutavad väärteoasja arhiivimist, andmete säilitamist ja edasikaebamise võimalusi. Normide eesmärk on tagada menetluse seaduslikkus, kiirus ja isikute põhiõiguste kaitse.

Seadustiku struktuur on üles ehitatud loogiliselt ja etapiviisiliselt, hõlmates kõik olulised menetluse aspektid alates väärteoteate koostamisest kuni lahendi täideviimiseni. Tähelepanu pööratakse nii menetlusosaliste õigustele kui ka menetluse tõhususele. Oluliseks peetakse ka sanktsioonide rakendamise õiguspärasust ning vaidlustamise mehhanisme, mis võimaldavad tagada õiguste kaitse võimalike eksimuste korral. Eraldi reguleeritakse ka menetlustoimingute dokumenteerimist, tõendite kogumist ja menetlusdokumentide kättetoimetamist. Seadustikus toodud reeglid kehtivad erinevate väärtegude puhul, olgu tegemist liiklus-, keskkonna-, tarbija- või tööohutusalaste rikkumistega.

„Väärteomenetluse seadustik“ võeti vastu riigi õiguskeskkonna korrastamise eesmärgil ning see jõustus 2002. aastal. Seadust on korduvalt muudetud ja ajakohastatud vastavalt ühiskondlikele muutustele ning õigusselguse vajadusele. Selle koostamise ja rakendamise aluseks on olnud soov tagada menetluste läbipaistvus, võrdsus ja efektiivsus. Väärteomenetluse raamistik moodustab olulise osa Eesti karistusõigusest, olles sillaks lihtsamate õigusrikkumiste ja kriminaalmenetluse vahel. Teosena annab seadustik ülevaatliku ja süsteemse tööriista nii õigusteadlastele, praktiseerivatele juristidele kui ka ametnikele, kes igapäevaselt väärtegusid menetlevad.