Jalgpall hingede öös. Vutist eesti kultuuriloos

Vaapo Vaheri teos „Jalgpall hingede öös. Vutist eesti kultuuriloos” vaatleb jalgpalli mitte lihtsalt spordina, vaid kultuurifenomenina, millel on oluline koht eesti rahvuslikus ja sotsiaalses enesetajus. Autor käsitleb jalgpalli rolli Eesti kultuuriloos mitmekihiliselt: spordi kui masside liikumisvormi, rahvusliku identiteedi kandja ja kollektiivsete unistuste peegeldajana. Raamatus põimuvad ajaloolised ülevaated, isiklikud mälestused ja kirjanduslikud viited, mis seovad jalgpalli mitmesuguste kultuuriliste ja ühiskondlike nähtustega. Erilist tähelepanu pööratakse jalgpalli kuvandile erinevatel ajastutel – alates Eesti Vabariigi esimestest aastatest kuni nõukogude perioodi ja taasiseseisvumiseni välja.

Vaher ei piirdu jalgpalli kui võistlusspordi või meelelahutuse analüüsimisega, vaid toob esile selle sümboolse tähenduse Eesti kontekstis. Ta käsitleb, kuidas jalgpalliga on seotud mehelikkuse ideaalid, kogukondlik kuuluvustunne ja isegi sotsiaalne mälu. Läbi erinevate peatükkide liigub autor ajas ja ruumis, viies lugeja nii Kalevi staadionile kui ka külaturniiride murule, tutvustades unustatud mängijaid, fänne ja ajakirjanikke. Mitmed leheküljed on pühendatud jalgpallile eesti kirjanduses ja kunstis, tuues välja, kuidas see mäng on inspireerinud nii luuletajaid, proosakirjanikke kui ka humoriste. Vaher jälgib, kuidas jalgpall suudab ületada pelgalt spordiväljakud ning sulandub argikultuuri, meediasse ja rahvuslikesse narratiividesse.

Vaapo Vaher on eesti kirjanduskriitik, esseist ja publitsist, kelle loomingut iseloomustab kultuurilooline süvenemine ning terav tähelepanu detailidele. Tema huvi piirialade ja alahinnatud nähtuste vastu on avaldunud mitmes varasemas töös, kuid „Jalgpall hingede öös” on erandlik selle poolest, et ta suudab ühendada esseistika, kultuurikriitika ja ajaloolise ülevaate üheks sidusaks tervikuks. Raamat ei ole suunatud ainult jalgpallihuvilistele, vaid kõigile, kes tunnevad huvi selle vastu, kuidas üks mäng võib peegeldada rahva olemust, tundeid ja muutuvat ajalugu. Vaheri poeetiline ja vaimukas stiil lisab raamatule omapära, mis teeb sellest kultuurilooliselt väärtusliku käsitluse eesti ühest vähem uuritud, ent laialt tuntud nähtusest.