Sissid

V. S. Naipauli romaan Sissid on ingliskeelse teose Guerrillas eestikeelne väljaanne, mille on tõlkinud Mati Soomre ja avaldanud kirjastus Perioodika sarjas Loomingu Raamatukogu. Lugu viib lugeja Lääne-India iseseisvunud saareriiki, kus endine koloniaalne kord ja uue võimu lubadused põrkuvad. Saarele saabuvad valge päritolu ühiskonnategelane Roche ja tema inglannast elukaaslane Jane, keda tõmbavad kujutlused kohaliku jõu, mässu ja eksootika kohta. Nende tee ristub karismaatilise liidriga, kes räägib revolutsioonist, kuid sõltub ise tähelepanust ja toetajate rahast. Romaan jälgib, kuidas väljast tulnud idealistlikud ootused murenevad, kui tegelased kogevad vägivalla ähvardust, rassilisi pingeid ja isiklike võimusuhete kiskumist.

Teos kujutab inimesi, kes tunnevad end suurte poliitiliste muutuste surve all ja üritavad säilitada mingitki kontrolli oma elu üle. Saareriigi ühiskond on vastuoludest lõhestatud: ametlikud loosungid räägivad vabadusest ja võrdsusest, kuid argipäevas määravad käitumist hirm, vaesus ja juhuslik vägivald. Naipaul näitab, kuidas Roche püüab ühitada humanitaarseid kavatsusi ja isiklikku mugavust, samal ajal kui Jane kõigub sümpaatia, seksuaalse külgetõmbe ja segaduse vahel, tajumata oma rolli kohalikus võimumängus. Sissid ei paku selget kangelast ega lohutuslikku lahendust, vaid näitab, kuidas poliitiline loosung, eraelu, klassivahed ja rassisuhted põimuvad ja viivad traagilise, samas paratuna näiva lõpplahenduseni.

V. S. Naipaul oli Trinidadil sündinud ja hiljem Inglismaale asunud kirjanik, kelle looming hõlmab nii romaane kui ka esseistikat ja reisikirju. Kirjastuste lühitutvustused rõhutavad, et ta pühendus täielikult kirjutamisele ning uuris järjekindlalt koloniaalpärandi, rände, võõrandumise ja identiteedi teemasid. Naipauli peateoste hulka loetakse muu hulgas A House for Mr Biswas, In a Free State ja A Bend in the River ning ta pälvis rahvusvahelise tunnustuse, sealhulgas Nobeli kirjandusauhinna. Sissid kuulub tema teravama tooniga Kariibi ainesel põhinevate romaanide hulka, kus autori täpne, sageli halastamatu pilk toob esile nii revolutsioonilise retoorika tühjuse kui ka üksikisiku segase vastutuse vägivallani viivas arengus.