Klassiõhtu

Saksa kirjaniku Uwe Kanti jutustus „Klassiõhtu“ viib lugeja ühte tavapärasesse Ida-Saksa kooli, kus pealtnäha lihtne sündmus – klassiõhtu korraldamine – muutub noorte jaoks isiklikuks proovikiviks ja arengulooks. Loo keskmes on noorukid, kelle suhted üksteise ja täiskasvanutega on täis vaikseid pingeid, eneseotsinguid ja katseid mõista oma kohta ümbritsevas maailmas. Õhtu, mis algab tantsu ja naljaga, muutub järk-järgult sisemisteks heitlusteks ja erinevate maailmavaadete kokkupõrkeks, andes aimu nooruse keerulisest kasvamisest ja vastutusest.

Teose keskne pinge tuleneb noorte soovist väljendada oma iseseisvust ja korraldada midagi omal käel, samas kui õpetajate ja täiskasvanute ootused ning piirangud loovad vastasseisu. Autor toob esile, kuidas noortevahelised sõprussuhted, armumise alged ja pettumused põimuvad koolielu rangete reeglite ja ideoloogiliste ootustega. Kant kujutab noori sümpaatse, ent kriitilise pilguga – nad eksivad, teevad rumalusi, kuid samas otsivad siiralt oma teed. Jutustuse ülesehitus järgib realistlikku joont, dialoogid on lakoonilised ja tegelaste siseilm jääb sageli varjatuks, kuid just see vaoshoitus annab loole usutavuse ja mõtlemisainet.

Uwe Kant (1936–1993) oli Ida-Saksamaal tunnustatud kirjanik, kelle looming keskendus peamiselt noortele ja nende arengule sotsialistlikus ühiskonnas. Tema teosed käsitlesid sageli hariduse, töö ja isikliku vastutuse teemasid, jäädes samal ajal realistlikuks ja ideoloogiliselt kohati kriitilisekski. „Klassiõhtu“ kuulub tema tuntumate lühiproosateoste hulka ning on ajastuomane pilguheit noorte ellu riigis, kus kasvamine toimus range süsteemi ja kõrgete ootuste keskel.