Ränk saatus ehk Paul Flemingi armastus

Uwe Bergeri teos „Ränk saatus ehk Paul Flemingi armastus“ on ajaloolis-biograafiline romaan, mis keskendub 17. sajandi saksa poeedi Paul Flemingi elule ja loomingule, asetades selle laiemasse kultuuri- ja ajalooraamistikku. Pealkirjas lubatud armastusliin on küll oluline, kuid see on põimitud autori põhitähelepanuga, mis suunatud Paul Flemingi sisemaailma, loomingulisele arengule ja vaimsetele otsingutele. Romaan käsitleb noore haritlase kujunemisteed ajastul, mil Euroopat raputas Kolmekümneaastane sõda, ning kirjeldab, kuidas haritud inimese ideaalid põrkuvad karmide poliitiliste ja eksistentsiaalsete oludega.

Teose peategelane Paul Fleming, tuntud barokkajastu lüürik, on kujutatud mitmetahulise inimesena: ta on ühtaegu luuletaja, arst, rännumees ja mõtleja. Tema armastuslugu noore naise Elsaga ei arene mitte pelgalt romantiliseks looks, vaid muutub peegelduspunktiks, mille kaudu autor avab Flemingi sisemist vastuolulisust ja süvenemist inimeksistentsi tähendusse. Romaani narratiiv on tihedalt seotud ajaloolise tõepärasusega, kuid autor lubab endale ka teatavat poeetilist vabadust, kasutades sisemonolooge, kirjelduslikke vahepalu ja kirjavahetust, et luua tegelasele mitmekihiline psühholoogiline portree. Tulemuseks on detailirohke ja mõtlik tekst, mis ei pelga peatuda üksindusel, kaotusel ega loovuse hinnal.

Uwe Berger (1928–2014) oli Saksa Demokraatliku Vabariigi luuletaja, esseist ja proosakirjanik, kes on oma loomingus sageli tegelenud kultuurilooliste ja filosoofiliste teemadega. „Ränk saatus ehk Paul Flemingi armastus“ kuulub tema hilisemasse loominguperioodi, kus ajaloolised isikud ja sündmused muutuvad vahendiks, mille kaudu uurida inimese moraalseid ja esteetilisi valikuid ajaloosurve tingimustes. Bergerile omane poeetiline keel ja intellektuaalne süvenemine on ka selles teoses tuntavalt kohal, muutes selle sobivaks lugejale, kes hindab mõtisklevat ajaloolist romaani, milles armastus ja saatus on lahutamatult seotud inimese vaimse teekonnaga.