Uusaeg 8. klassile

Õpik juhatab 8. klassi õppija uusaega, seades teemad kronoloogilisse ja loogilisse järjekorda. Teos alustab varauusajast ning näitab, kuidas reformatsioon, maadeavastused ja Euroopa võimukorralduse muutused panid aluse uutele majandus- ja mõttemustritele. Järgnevad peatükid avavad absolutismi ja parlamentaarse monarhia kujunemise, teadusrevolutsiooni ning valgustuse ideede leviku; kaartide ja skeemide toel seotakse sündmused kohtade ja teekondadega. Õpilane liigub edasi Ameerika iseseisvumise, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade juurde, et mõista, kuidas poliitilised katsetused ja sõjad kujundasid 19. sajandi alguse Euroopa. Õpik seob Euroopa kõrval ka teised piirkonnad, et näidata kaubanduse, koloniaalpoliitika ja ideede liikumise vastastikuseid mõjusid. Iga suure teema juures on näited allikatest ning küsimused, mis harjutavad fakti ja tõlgenduse eristamist.

Õppetekst on jaotatud peatükkidesse, mille struktuur on korduv: lühike sissejuhatus, põhimõistete selgitus, allikalõigud või pildimaterjal, kontrollküsimused ja ülesanded. Harjutustes on lünktekstid, kaarditöö, tabeli täitmine, lühike allikaanalüüs ja arutlusküsimused; see vaheldus toetab nii tunnitööd kui iseseisvat õppimist. Kordamisleheküljed ja peatükkide kokkuvõtted aitavad koondada võtmetermineid (nt seisus, merkantilism, separatsioon, absolutism, koloniaalimpeerium), samuti juhatavad analüüsima põhjuse-tagajärje ahelaid. Õpik rõhutab oskust lugeda pilti ja kaarti: legend, kompass, mõõtkava ning kronoloogilise joone kasutamine seotakse konkreetse küsimusega, mida vastus peab tõendama. Õpetaja saab üles ehitada õppesammu skeemil tekst → mõiste → allikas → ülesanne → kokkuvõte; õpilane õpib märkmeid tegema ja väiteid allikaga põhjendama. Nõnda toimib raamat töövahendina, mis aitab siduda sündmused, ideed ja ruumi ühtseks arusaamaks uusaegse maailma kujunemisest ning valmistab ette järgmise kursuse teemadeks, kus fookus liigub 19. sajandi tööstusliku pöörde ja rahvusriikide kujunemise juurde.