Uued põlvkonnad 2. osa

Kogumik „Uued põlvkonnad. 2. osa” jätkab Eesti NSV Teaduste Akadeemia 1980. aastatel algatatud teadusartiklite sarja, mille eesmärk oli tutvustada Eesti noorte teadlaste uurimistulemusi eri valdkondades. Kogu sarja keskmes on ideeline ja sisuline taotlus näidata teadust kui arenevat, põlvkondadeülest tegevusvälja, kus noorema teadlaskonna töö pakub uusi vaatenurki ja tõstatab küsimusi, mis tähistavad muutuvat ajastu- ja mõttetausta. Teise osa artiklid kajastavad loodusteaduste, tehnika, ühiskonnateaduste ja humanitaaria teemasid, pakkudes läbilõiget tollase teaduse suundumustest ja metodoloogilistest lähenemisviisidest hilissotsialistlikus Eestis.

Kogumiku stiil on akadeemiline, kuid kohati ka populariseeriv, püüdes muuta teaduslikud tulemused kättesaadavaks laiemale haritlaskonnale. Artiklid on kirjutatud autorite poolt, kes olid toona alles oma teadlaskarjääri alguses, kuid mitmed neist on hiljem kujunenud oma ala juhtivateks ekspertideks. Tekstid käsitlevad muu hulgas ökoloogiat, geneetikat, keeleteadust, sotsiaalseid protsesse ja tehnoloogilisi uuendusi, andes edasi ka süvenevaid rahvusvahelisi mõjutusi ja koostööid, mis said võimalikuks 1980. aastate lõpu ideoloogilise lõdvenemise tingimustes. Nii toimib kogumik lisaks teadustekstide kogumile ka kui dokument ajastu vaimsest seisundist ja väärtusorientatsioonide muutusest.

Väljaandja, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, oli toonase teaduselu keskne institutsioon, mille kaudu suunati ja koordineeriti uurimistegevust üle vabariigi. „Uued põlvkonnad” kui sari oli suunatud noortele teadlastele, keda innustati mitte ainult oma valdkonnas süvenema, vaid ka laiemalt ühiskondlikku rolli kandma. Teise osa ilmumine 1989. aastal langeb ajajärku, mil Eesti teaduselu seisis uute võimaluste ja muutuste lävel. Seetõttu kannab kogumik ka ideelist sõnumit – et teadus pole üksnes teadmiste kogum, vaid väärtus, mis sünnib inimeses ja põlvkondade dialoogis.