Mõtlevad masinad

„Mõtlevad masinad“ on Ustus Aguri kirjutatud populaarteaduslik teos, mis avab lugejale 1960. aastate alguse vaate arvutite maailma. Autor selgitab arusaadavas vormis elektronarvutustehnika arengut, alustades ajaloolisest taustast ja jõudes kaasaegsete arvutusmasinate tööpõhimõteteni. Raamat kirjeldab masinate ehitust, üksikseadmeid ning nende koostööd tervikliku süsteemina. Eraldi osa on pühendatud arvutite tootmisele nii Eestis kui ka mujal, andes ülevaate selle valdkonna kiirest arengust ja tehnilisest uuenduslikkusest.

Olulise osa teosest moodustab arvutite rakendusvõimaluste käsitlus. Autor kirjeldab, kuidas elektronmasinaid kasutatakse matemaatilistes ja tehnilistes arvutustes, tööstuse juhtimisel, ilmaennustustes ja transpordi korraldamises. Eriti paeluv on aga tähelepanu, mis on pööratud arvutite „ebaharilikele ametitele“ – näiteks tõlkimine, malemäng, haiguste diagnoosimine, raamatukogundus või isegi muusika komponeerimine. Nii avaneb lugejale pilt, et arvutid ei ole pelgalt tehnilised abivahendid, vaid tööriistad, mille rakendusala laieneb üha uutesse valdkondadesse. Raamatu lõpuosa arutleb arvutite ja inimaju sarnasuste ning erinevuste üle, küsides, kas masinate puhul saab rääkida päriselt mõtlemisest.

Ustus Agur (1929–1997) oli eesti matemaatik ja pedagoog, kelle tegevus oli tihedalt seotud arvutustehnika ja selle rakenduste tutvustamisega Eestis. Ta tegeles arvutusmeetodite ja haridustehnoloogia küsimustega ning pidas oluliseks tuua teaduslikud saavutused lähemale tavalugejale. „Mõtlevad masinad“ on tema üks tuntumaid populaarteaduslikke raamatuid, mis aitas laiemal avalikkusel mõista, milliseid võimalusi arvutite areng endaga kaasa toob. Aguri töö on jäänud oluliseks sillaks teaduse ja hariduse vahel, populariseerides keerukaid teemasid arusaadaval kujul.