Pimeduse pahem käsi

„Pimeduse pahem käsi” on Ursula K. Le Guini teos, mis uurib bioloogiliselt ja sotsiaalselt erinevate tsivilisatsioonide kooselu võimalikkust kauges tulevikus. Romaan toimub kaugel planeedil, kus elavad kaks erinevat rahvust: üks, kelle liikmed on pidevas seksuaalses muutumises, ning teine, kes elab konservatiivsemalt, monogmaalses ja pidevas sooidentiteedis. Loo keskmes on Jessa, võõras planeedil viibiv esindaja, kes üritab mõista kohalikke kombeid, mõttelaade ja ühiskondlikke struktuure. Tema saabumisel algab keeruline dialoog erinevate väärtuste ja eluvormide vahel, mis toob esile ka inimkonna oma konfliktid ja arusaamad.

Le Guin käsitleb teoses keerulisi küsimusi soo, identiteedi ja sotsiaalse õigluse kohta, küsides, kuidas on võimalik üksteist mõista ja aktsepteerida, kui meie maailmavaated, kultuurid ja bioloogilised omadused on nii erinevad. Romaan on täis ühiskondlike süsteemide, arusaamade ja inimestevaheliste suhete käsitlust, tehes selle teose üheks klassikalise teadusulme parimaks teoseks, mis pakub mitte ainult põnevat lugemist, vaid ka süvitsi minevaid arutlusi inimsuhete ja sotsiaalsete süsteemide üle.

„Pimeduse pahem käsi” on ulmekirjanduse suurteoste seas silmapaistev, kuna see ühendab teadusulme, filosoofia ja sotsioloogia ning pakub tugeva ja mõtlemapaneva loo, mis jääb elama veel paljude aastate jooksul. Le Guin tõestab oma teoses, et ulme ei pea piirduma ainult fantastiliste maailmade loomisega, vaid saab ka tõsiselt käsitleda ühiskondlikke, kultuurilisi ja filosoofilisi küsimusi.