Isa raamat

„Isa raamat“ on Urs Widmeri poeetiline ja samas mälestuslik romaan, mis loob portree ühe perekonna isast, põimides tema elu ja isiksuse laiemasse Šveitsi 20. sajandi ajaloolisse tausta. Lugu ei piirdu pelgalt ühe inimese kujutamisega, vaid avab läbi detailide kogu ajastut – maalilisi maastikke, argiseid harjumusi, sotsiaalseid muutusi ja isiklikke mälestusi. Widmer näitab, kuidas üks elu võib kanda endas terve sajandi keerukust ja vastuolusid, ning kuidas individuaalne kogemus sulandub ühiskondlikku konteksti. Tekstis on korraga nukrust ja soojuse noote, mis muudavad romaani inimlikult lähedaseks.

Romaan on üles ehitatud kui vastukaal või peegelpilt Widmeri varasemale teosele „Ema kallim“. Kui ema-kujutuses domineerisid lapse silmade läbi nähtud lähedus ja ka armastuse ambivalents, siis isa-raamat loob paralleeli, kus näha on pigem distants, aus kriitika ja katse mõista. Isa ei ole esitatud heroiseeritud kujuna, vaid pigem kui inimene oma nõrkuste, valikute ja sisemiste vastuoludega. Selle kaudu tekibki lugu, mis ei ole ainult ühe perekonna sisemine portree, vaid ka jutustus meeste rollist, ühiskondlikust vastutusest ja pereajaloost muutuste sajandil.

Urs Widmer (1938–2014) oli šveitsi kirjanik ja esseist, kes on loonud nii romaane, novelle kui ka näidendeid. Tema loomingut iseloomustab autobiograafiliste elementide ja ajaloolise perspektiivi põimumine, mis annab tekstidele isikliku ja samas universaalse mõõtme. Widmeri „Isa raamat“ ja „Ema kallim“ moodustavad justkui dialoogi kahe vanema ja kahe erineva eluloo vahel, pakkudes lugejale võimaluse näha perekonna ja ühiskonna arengut eri vaatenurkadest. Widmer on tunnustatud kui üks 20. sajandi teise poole olulisemaid šveitsi autoreid, kelle teosed käsitlevad nii isiklikke kui ka laiemalt euroopalikke teemasid.