Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!. Kaks näidendit

Urmas Vadi kogumik „Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!“ sisaldab kahte näidendit, mis mõlemad kasutavad absurdi, nihestatud argipäeva ja ootamatuid pöördeid, et uurida inimese suhet iseenda, mälu ja ümbritseva maailmaga. „Kohtume trompetis!“ keskendub ootamatule kohtumisele ja sellele järgnevale dialoogile, kus tegelased püüavad leida tähendust killustatud mälestustes ja katkestatud lausetes. Näidendis segunevad naljakad ja tõsised toonid, kus keelel on iseseisev roll, liikudes tähenduslikkusest tühisuseni.

„Elvis oli kapis!“ kasutab tuntud kultuurilise figuuri kuju, et asetada tegelased olukordadesse, kus tegelikkus ja fantaasia piirid muutuvad häguseks. Sündmused arenevad suletud ruumis, kus kapist võib ilmuda keegi, kes ei vasta ootustele, ja küsimused identiteedi ning rollide kohta jäävad õhku. Mõlemad tekstid töötavad ruumiga, kus igapäevased olukorrad muunduvad tasapisi millekski teiseks, ilma et see üleminek oleks selgelt määratletud. Näidendid ei paku konkreetseid vastuseid, vaid loovad olukordi, kus vaataja või lugeja peab ise tähendusi otsima. Vadi keel on katkeline, kohati mänguline, toetudes kuulamisele, vaikustele ja pausidele sama palju kui sõnadele.