Retk taimede maailma

Teos jätkab varasema taimeraamatu liini ja kutsub lugeja jalutuskäigule taimeriigi mitmekesisuse juurde. Raamat sõlmib vaatlused üheks selgeks retkeks: autor seab sammud tuttavate liikide ja kasvatustöö põhimõtete juurde ning avab seejärel eksootilisemaid näiteid. Iga peatükk seab tähelepanu alla konkreetse nähtuse või liigilise rühma ning kirjeldab, kuidas taim kohaneb, millist kasvukohta eelistab ja millist hoolt vajab. Pildimaterjal ei täida pelgalt illustreerija rolli, vaid osutab tunnustele, mille järgi taim ära tunda või millele hoolduses keskenduda. Käsiraamat hoiab jutu nööri lühikese: väide tuleb koos põhjendusega, soovitus koos lühikese taustaga. Nii tekib lugemismuster, kus üksikasjad kinnitavad üldist printsiipi ja võimaldavad lugejal oma teadmised kohe aias või toas rakendada.

Raamat jaguneb kolmeks osaks, mille rütm liigub tuntult haruldasemale. Esimesed peatükid koondavad kodu- ja aiataimede kasvatamist kui igapäevast tööd: muld, valgus, kastmine, lõikus, talvitus, ümberistutamine. Teine osa laiendab vaadet elupaikade ja päritolu kaudu ning seob hooldusnõu liigi loodusliku taustaga. Kolmas osa keskendub paarikümnele eksootilisele liigile, mille puhul antakse lühiülevaade päritolust, välimusest, eripärast ja kasutusest. Igal liigil on lisatud ladinakeelne nimi ning hoolduse võtmekohad, et vältida tüüpvigu. Näited, nagu söödav lõhnasaba, merikobarik, lõhnav utekakar, sile malpiigia, transvaali õhupallipuu ja lambiharjapuud, avavad lugejale taimede nime- ja kujuvara ning aitavad hinnata, mida on võimalik kodustes tingimustes realistlikult kasvatada. Nõuandeid toetab selge lauseehitus: teema nimetatakse, toiming öeldakse, tulemus kirjeldatakse.

Raamat tegutseb ühtaegu teejuhi ja viiteraamatuna. Teejuht juhib sammuhaaval läbi küsimuste – kuidas valida asukohta, millal kasta, millal lõigata –, viitakasutus võimaldab peatusi ja tagasivaateid ilma tervikut kaotamata. Tekst väldib liialdusi, sest keskne on vaatlus ja praktiline rakendus. Lugeja saab kaasas kanda lihtsat tööviisi: esmalt tuvastada taim, seejärel hinnata kasvukeskkonda, lõpuks teha konkreetne hooldussamm. Selline ülesehitus toetab iseseisvat tegutsemist ja aitab kujundada harjumust, kus tähelepanek eelneb tegevusele ning tulemuse hindamine kinnitab või korrigeerib järgmisi samme. Nii toimib raamat igapäevase abilisena, mis seob pildi, nimetuse ja töövõtte üheks kasutatavaks tervikuks.