Tamminiemi

Raamat koondab Urho Kekkoneni mõttekäigud ja meenutused ajast, mil ta kujundas Soome välispoliitilist joont ja kandis riigipea vastutust. Teos ilmus vahetult enne autori juubelit ning toimib kokkuvõttena sellest, kuidas riigipea määratleb suuna, sõnastab sõnumid ja hoiab kursi muutuste keskel. Käsitlus ei taotle tagantjärele õigustust, vaid kirjeldab tööviisi: kuidas kohtumised valmistatakse ette, kuidas kanaleid hoitakse avatuna, millal sõnum tuleb anda avalikult ja millal otsekontaktis. Lugeja ees on materjal, milles välissuhtlemise rütm kohtab sisemist protseduuri: memod, kõnenoodid, märkmed, arutelud. Nii saab nähtavaks, kuidas riigipea seob isikliku vastutuse institutsionaalse raamiga ja kuidas väliskeskkonna signaalid vormuvad otsusteks.

Kogumik liigub episoodidest ja tähelepanekutest praktilisteks järeldusteks. Läbirääkimiste telg on selge: vastaspoolte kaardistamine, ühise nimetaja leidmine, sõnastuse täpsus. Käsitlus toob esile, kuidas ajakava, kohtumise formaat ja sõnumi järjekord mõjutavad tulemust rohkem kui üks efektne žest. Räägitakse ka piiridest: millal kompromiss hoiab liikumist ning millal see kulutab positsiooni; kuidas eristada põhimõttelist joont taktikalistest sammudest; kuidas sisekommunikatsioon toetab väliskommunikatsiooni nii, et tekib üks keel. Tekstist joonistub välja vaoshoitud töö, mis eeldab pidevat olukorra ümberhindamist, riskide kaardistamist ja valmisolekut korrigeerida enda sõnastust siis, kui tingimused muutuvad. Raamat ei luba lihtsat mudelit, kuid kirjeldab töökorraldust, mille järgi saab otsuseid hiljem kontrollida.

Teos sobib lugejale, kes otsib allikat, mille abil mõista riigipea tasandi tegutsemisloogikat. Ajaloo- ja välispoliitikaõppes aitab see näha, kuidas strateegiline siht kandub operatiivseteks sammudeks; poliitilise kommunikatsiooni vaates pakub see näiteid, kuidas kõne ja tegu viiakse kooskõlla. Raamat on kasutatav seminarides ja analüütilistes aruteludes: tekst annab kontrollküsimused, mille abil hinnata otsuse ettevalmistust, sõnumi sihtgruppi, ajastust ja järeltegevust. Lugeja saab raamistiku, millega võrrelda eri ajastute praktikaid ning küsida, milline töövõte hoiab väikeriigi manööverdamisruumi ja milline seda kahandab.