Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Valgus | 1968
- 84 lk | Pehmekaaneline | 129 x 199 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Teos „Kosmosetsivilisatsioonid” asetab lugeja küsimuste ette, mis olid 1960. aastate lõpus veel suures osas teadusliku fantaasia pärusmaa, kuid mis olid samas muutumas üha aktuaalsemaks teaduslikuks aruteluks. Raamat avab arutelu selle üle, millised võivad olla elu ja mõistuse vormid väljaspool Maad, ning kuidas inimkond võiks neid kohata. Autor seob värsked saavutused kosmoseuuringutes – inimese sammud kosmilises ruumis ja automaatjaamade saatmise naabertaevaste poole – laiemate filosoofiliste ja teaduslike küsimustega. Lugeja ette kerkivad võimalused, et universumis eksisteerivad meist palju arenenumad tsivilisatsioonid või hoopis meiega võrreldavad ühiskonnad, kes võivad oma arengus olla kas varajases või ülitsiviliseeritud faasis.
Raamatu keskmes ongi mitmed hüpoteesid ja stsenaariumid: kas kosmoses on meie „suguvendi”, kes näevad välja sarnaselt inimestele, või hoopis täiesti võõraid olendeid? Milline võiks olla nende arengutasand ja kas kuskil eksisteerib kõrgtsivilisatsioonide ühendus, kuhu inimkond veel ei küüni? Autor ei väldi ka intrigeerivat küsimust, kas Maad on kunagi külastanud tundmatud kosmonaudid. Selles raamatus põimuvad teaduslik uudishimu ja fantaasia, pakkudes lugejale võimalust mõtiskleda nii praktiliste kosmoseuuringute tuleviku kui ka metafüüsiliste küsimuste üle, mis on seotud inimkonna koha ja rolliga universumis.
Uno Veismann (1932–2009) oli eesti teadus- ja populaarteaduslike tekstide autor, kes tegeles peamiselt astronoomia ja loodusteaduste populariseerimisega. Tema raamatud avasid kosmose ja teaduse küsimusi laiemale lugejaskonnale, tuues keerukad teemad arusaadavasse ja mõtlemisainet pakkuvasse vormi. „Kosmosetsivilisatsioonid” on üks näide tema loomingust, mis ühendab teadusliku tausta ja spekulatiivsed küsimused, ärgitades nii teadlasi kui ka tavalugejaid arutlema elu võimalikkuse üle väljaspool Maad.
