Kuulge, kuulge, tuleb juba .... Luuletused jõululumele

Uno Sikemäe luulekogu „Kuulge, kuulge, tuleb juba .... Luuletused jõululumele” koondab endas valiku jõuluaja meeleoludest kantud luuletusi, mis on kirjutatud lihtsas ja vahetus keeles. Kogu keskmes on talve ja jõulude motiiv, mida autor käsitleb nii looduse kui ka inimese sisemise maailma kaudu. Luuletused kõiguvad helguse ja nukruse vahel, jäädes siiski alati soojaks ja mõtlikuks. Nendes peegelduvad lumised maastikud, öine vaikus, ootuse tunne ning lapsemeelne elevus, mis on jõuluajale omane. Iga tekst annab hääle mingile hetkele või tundele, milles äratundmist võib leida eri vanuses lugeja.

Sikemäe tekstid ei püüdle kujunditiheduse või stilistilise keerukuse poole, vaid kõnetavad lugejat selguse ja tunnetusliku täpsusega. Luuletused on sageli lühikesed ja ülesehituselt rütmilised, mis annab neile jutustava või lausa lauldava tooni. Korduvad kujundid nagu lumi, kuusk, küünal ja öömuusika loovad tervikliku ja äratuntava pildi talvest kui aasta kõige vaiksemast ja mõtlikumast ajast. Mitmetes luuletustes kumab läbi ka sotsiaalne mõõde – autor ei unusta inimesi, kes veedavad pühad üksinda või kelle jaoks jõulud on pigem igatsuse kui rõõmu aeg. Sel moel suudab kogumik siduda pidulikkuse argieluga ning luua silla põlvkondade ja meeleolude vahel.

Uno Sikemäe (1924–2015) oli eesti kirjanik ja luuletaja, kelle looming ulatus proosast publitsistikani, kuid luule jäi tema südamele kogu loometee vältel. Tema tekstidele on iseloomulik empaatia, tähelepanelikkus väikeste asjade suhtes ning inimliku mõõtme hoidmine ka keerulistel aegadel. „Kuulge, kuulge, tuleb juba ....” on selle tundliku maailmanägemise jätk talvise motiivi raames. Raamat ilmus autori enda väljaandel ning kannab isikliku kingituse laadi, sobitudes hästi nii jõuluajaks lugemiseks kui ka kinkimiseks. Sikemäe püsis loominguliselt tegev elu lõpuni, jäädes oma lugejatele truuks rahuliku ja mõtliku sõnaga.