Sinelitaskust seanahkse portfellini

Uno Lahe proosakogu „Sinelitaskust seanahkse portfellini“ pakub satiirilist ja humoorikat vaadet sõjajärgse eluoluga kohaneva inimese teekonnale, mille lähtepunktiks on sõdurisinel ja sihtpunktiks tsiviilelu ametlik tarvik – portfell. Tegu on novelliliku ülesehitusega teosega, kus vaadeldakse eri eluetappe ja muutusi läbi iroonia ning argipäevase absurdi prisma. Tegelaskujudeks on inimesed, kes püüavad orienteeruda muutunud ühiskondlikes oludes, kus endine maailm on kadunud ja uus alles kujuneb. Tekstides kerkivad esile tavalised olukorrad, mis Lahe sule all muutuvad teravaks peegliks nii väikekodanlikkusele kui ka ametkondlikule mõtteviisile.

Laht kasutab oskuslikult keelelist mitmekesisust ja kõnekeelset väljenduslaadi, mille abil ta loob elavaid karaktereid ja meeldejäävaid stseene. Tugev koht raamatus on olustiku täpne edasiandmine – kirjeldused kontoritest, ühiselamutest, järjekordadest ja ametialastest kokkupuudetest toovad esile tollase elu mehaanika, kus inimesel tuli tihti laveerida reeglite ja nende tõlgendamise vahel. Huumor on vaoshoitud, kuid terav, pigem muie kui naerupahvak, ja selle taga on sageli sotsiaalne kriitika – olgu see suunatud bürokraatiale, tõusiklikkusele või silmakirjalikkusele. Nõukogudeaegset ühiskonda kujutatakse läbi koomiliste detailide, mis samal ajal paljastavad tõsisemaid süsteemseid vastuolusid.

Uno Laht on tuntud eelkõige kui satiirik ja humorist, kelle loomingus ühinevad terav ühiskonnatundlikkus ja keeleline leidlikkus. Ta oskas tabada oma aja tüüpilisi tegelasi ja olukordi sellise täpsusega, et need kõnetavad lugejat ka tänapäeval. „Sinelitaskust seanahkse portfellini“ on hea näide tema varasemast proosaloomingust, kus huumor ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mille kaudu mõtestada sotsiaalset keskkonda ja inimeste käitumisloogikat. Lahe kirjutuslaad ei moraliseeri, vaid usaldab lugejat ise äratundmisteni jõudma, pakkudes samal ajal nauditavat keelelist ja situatsioonilist vaheldust.